eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga. Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. 10.- 11. sajandil tugevnes keskvõim Saksamaal ja Saksa- Rooma keisritena valitsenud Ottode ajal (Otto I, II ja III valitsesid üksteise järel 936- 10002) algas romaani stiilis kirikuarhitektuuri ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg
serval. Kuid vastasküljel ühendas linna muu maailmaga sillutatud maantee. Tekib kahtlusi hetiidi fortifikatsiooniinseneride ja ehitajate võimekuses. Ehk on hoopis õiglasem veeretada vastutus nende nõrkade kohtade eest Hattusa kaitsesüsteemis veel enamgi, selle süsteemi otsese lõhkumise eest Hetiidi viimaste kuningate kaela, kes tundsid end oma residentslinnas liiga muretult. Samal ajal pole selles midagi imestusväärset, kuna juba sajandied polnud mitte ükski vaenlane Hattusa müüride ees seisnud; arvestades ka seda, et hetiidi sõjavankrid suutsid peatada isegi Ramses II tervelt 600 kilomeetri kaugusel linna väravatest. Väljakaevamised Zindzirlis, Tell Halafis, Karhemisis ja teistes võimsates kindlustes näitavad, et hetiidi insenerid ja ehitajad tundsid oma tööd. Need linnad olid ümbritsetud läbimõeldud müürisüsteemiga ja peale selle olid need linnas sama läbimõeldud sisemise müürisüsteemiga
annaabi.ee 
