, 1993. - D. Bruns, Tallinn. Linnaehituslik kujunemine, Valgus, Tln., 1993. - T. Böckler, J. Maiste, Tallinn. Vanalinn. IX kvartal, Tln., 1995. - Eesti arhitektuur 1. Tallinn, Valgus, Tln., 1993. - Eesti arhitektuuri ajalugu, Eesti raamat, Tln., 1965. - N. v. Holst, Das alte Reval, Deutsche Buchhandlung Reval, 1942. - A. Jaik, B. Ederma, Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud, Tln., 1939. - R. Kangropool, Tallinna raekoda, Kunst, Tln., 1982. - R. Kangropool, D. Bruns, Tallinn sajandeis, Eesti Raamat, Tln., 1972. - S. Karling, Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Baricks in Estland, Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused, XXXIII, Dorpat, 1943. - R. Kenkmaa, G. Vilbaste, Tallinna bastionid ja haljasalad, Eesti Raamat, Tln., 1965. - A. Kivi, Tallinna tänavad, Valgus, Tln., 1972. - J. Maiste, Mustpeade maja, Kunst, Tln., 1995. - M. Männisalu, Suurgildi hoone, Eesti Raamat, Tln., 1972. - E. v. Nottbeck, Die alte Immobilienbesitz Revals, Reval, 1884. - E. v
Piibel on püramiidide sarnane, «Ilias» Partenoni- Homeros Feidiase-taoline. Dante on kolmeteistkümnenda sajandi viimane romaani kirik, Shakespeare kuueteistkümnenda sajandi viimane gooti katedraal. Niisiis, võttes kokku seda, mida seni oleme paratamatult puudulikult ja kokkusurutult öelnud: inimkonnal on olemas kaks raamatut, kaks kroonikat, kaks testamenti -- ehituskunst ja trükikunst, kivist piibel ja paberist piibel. Muidugi, kui vaadelda mõlemat piiblit, mis sajandeis meie ees nii pärani on avatud, siis on lubatud ka taga kahetseda graniitkirja vaieldamatut majesteetlikkuse hiigla-alfabeete, nagu seda on sammaskäigud, püloonid ja obeliskid, inimkäte tehtud mägesid kogu maailmas, mis minevikku elustavad, püramiidist kellatornini, Cheopsi püramiidist * Strassburgi katedraalini *. Neilt kivi-lehekülgedelt tuleb minevikku ikka uuesti üle lugeda. Tuleb vahetpidamata lehitseda arhitektuuri
annaabi.ee 
