"Veemuusika" on loodud kuningas George I paadiretkedeks, mis toimusid Thames´i jõel. Pealtvaatajate sõnul oli jõgi üleni paatidega kaetud, kõige uhkemas istus kuningas oma saatjaskonnaga, tema kõrval oli paat muusikutega, kes mängisid kauneid viise. Kuningale olevat see väga meeldinud. 1749.a. tellis järgmine kuningas George II Händelilt piduliku orkestriteose, mis pidi kõlama rahupidustuste ajal ühes Londoni pargis uhke tulevärgi saateks. "Kuninglik tulevärgimuusika" esitati sajaliikmelise orkestriga, kuhu George II soovil kuulusid ainult puhk- ja löökpillid. Hiljem tegi helilooja teosest teise variandi koos keel- pillidega. Teos algab piduliku avamänguga, millele järgneb kiire ja energiline tants burree. Keskmised osad "Rahu" ja "Rõõm" on seotud pidustuste meeleoluga. Teose lõpetavad kaks menuetti. Händel leppis endise tööandja George I Hannoveri kuurvürstiga ära ja 1719. aastal rajatud ooperiteatris Royal Academy of Music sai Händel muusikalise juhi koha
haldusõiguslikud põhimõtted, neid vaid selgemalt sõnastades ja arendades. Suuremaid ideoloogilisi muudatusi esineb peamiselt riigivõimu rakkimis, riigiorganite rakingus ja pädevuses. 10 Kogu riigivõimu allikaks oli rahvas ideelise suurusena. Rahvas aktiivkodanikkonnana, s. o. oma hääleõiguslike kodanike kogu näol oli riigivõimu otseseks teostajaks. Rahvas valis oma esindajaks sajaliikmelise kestva seadusandliku asutise Riigikogu, kes omakord seadis ametisse Vabariigi Valitsuse kõrgemaks haldusorganiks. Seadusandlusorganitena esinesid võrdsete suurustena aktiivkodanikud ja Riigikogu ning mõlema pädevuseks oli üldaktide toimetamine. Üldaktide all mõeldakse akte, millega abstraktselt ja impersonaalselt korraldatakse õigusliku elu üldjuhtumeid. Sedaviisi Põhiseadus seadis Eesti seadusandluse tsentralistliku legislatiivsüsteemi alusele. Seadusandluse alal
annaabi.ee 
