GEKOD KLASS: roomajad SELTS: soomuselised ALAMSELTS: sisalikulised SUGUKOND: gekolased KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS:
5 4.2 Metsamulla kaeve. Metsamulla sügavkaeve asukoht on Kadrina vallas, Lante külast läbi sõites ja hoides vasakule kuni T-kurvini, kust mindi paremale kuni paremat kätt olev põld lõppes ära, mööda seda metsa tukka liiguti paremale teest, kuni jõuti teisel pool olevat põldu metsani. Taimedest oli näha ümbruses kuuski, kaski, mets- ülast ja nõgeselisi. Metsaalune põõsarinne oli tihe. Mullas leidus vihmausse, tigusi, ämblike, sajajalgseid aga oli näha ka metssea kahjustusi. Kaeve mullastik oli kuiv, ning gleitunnused puudusid, seega oli tegemist parasniiske mullaga. Kivisus selle kaeve juures puudus. Joonis 2. Metsa sügavkaeve. Must rist – sügavkaeve asukoht, Punane joon - teekond 6 4.3 Põllumaa kaeve. Kolmas sügavkaeve, mis oli põllumaa peal, tehti Hulja alevikus, raudtee ülesõidust 500m ida suunas ning raudteest 75m põhja suunas põllu poole.
Kahurmardikal on on kehas kambrikesed, milles ta hoiab aineid mille kokkusegamisel ja hapnikuga kokku puutudes tekib plahvatus, mille tagajärjel kokkupuute paigas tõuseb temperatuur 80 – 1000C –ni. Selle segu juhib mardikas vaenlase pihta oma kahurpepu abil, seistes ise pea peal. Vaenlane jääb ellu, aga õpib kahurmardikat tundma. Kaitseks kasutatakse tihti ka väga tõsiseid mürke. Andides elab vähemalt tosin liiki sajajalgseid, kes toodavad sinihapet HCN ja erinevaid tsüaniide. Need tapavad kõiki, kaasa arvatud mürgi pritsija, kui ta ei jõua end enne kivilt alla kukutada. Kohastumused on ka küünised, mida saab kasutada nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks.Lisaks: kihvad, mürgihambad, ämblike mürklõugtundlad, astlad, röövlindude nokad, kõrverakud, vähilaadsete sõrad. Viimaste aastate bioloogide üks avastusi on see, et karjaloomad ajavad karja ohtlike
annaabi.ee 
