Laius- küünib 20 kilomeetrini. Vooluhulk- vooluhulk 17,8 tuhat m³/s. 4. Peamised lisajõed: paremalt Tuba, Kan, Angara, Podkamennaja Tunguska, Alam Tunguska ja Kureika, vasakult Abakani jõgija Turuhhan. Vasakpoolsed lisajõed on väiksemad. 5. Tõva nõos murrab Jenissei kitsas kärestikulises kohati kanjonilaadses orus läbi Lääne- Sajaanide ja laieneb Minussinski nõos kuni 850 meetrini. 6. Bratsk, Irkutsk Ulan-Ude, Ulan-baatar 7. Jenisseil on Krasnojarski ja Sajaani-šušenskoje hüdroelektrijaam ning veehoidla. 8. https://et.wikipedia.org/wiki/Jenissei Koostaja: Virge Kaurson
lõunaosas on üle 1000 km. Ta hõlmab Krasnojarski krai lõunaosa, Burjaatia lääneosa, Irkutski oblasti ja Tõva kirdeosa. Mäestiku kõrgeim tipp on Munku-Sardõk (3491 m). Lääne-Sajaanid on mäestik Aasias Venemaa kaguosas. Selle läänepiiriks on Ida-Altai Sapsalski ahelik ja Kuznetski Alatau Abakanski ahelik. Lääne-Sajaan ulatub kirde poole ribana, mille laius väheneb 200 km pealt 80 kilomeetrini. Idas piirneb ta Kazõri, Uda ja Kizi-Hem jõgede ülemjooksul Ida-Sajaani ahelikega. Põhjast piirneb Lääne-Sajaan Minussinski ja lõunas Tuva nõoga. Mäestiku üldpikkus on 650 km. Kõrgeim tipp on Kõzõl-Taiga mägi (3121 m). 4 2.SIBERI KLIIMA Siber paikneb arktilises, lähisarktilises ja parasvöötmes, talle on iseloomulik mandriline kliima (õhut°-i aastane kõikumine 35-65 °C, äärmuslike t°-de vahe Kesk-Jakuutias üle 100 °C), talved on väga karmid (-16 kuni -48 °C; absoluutne minimum -71 °C, Oimjakonis). Juuli keskmine t°
seemned). Seeme on 34 mm pikk ja tal on endast kolm korda pikem pruunikas kilejas tiib, mis aitab tuulega vanempuust kaugemale kanduda. Tiib haarab mändidel seemet kahvlitaoliselt servadest. Kasvab väga suurel maa-alal Euroopas ja Aasias. Areaali põhjapoolseim punkt (70º põhjalaiust) on Loode-Norras, Siberis ulatub põhjapiir 66º laiuskraadini. Idapiir ulatub 150º idapikkuseni (Ohhoota mereni), kagu- ja lõunapiiriks on Amuuri jõgi, Sajaani ja Altai mäestik. Euroopa osas kulgeb lõunapiir 37. põhjalaiusekraadil (Karpaadid, Lõuna-Prantsusmaa, Põhja- Itaalia. Kasvab ka Briti saartel, kuid puudub Taanis. Pideva areaali kõrval esineb ka rida väiksemaid osaareaale. Kasvab ka Püreneedes, Sveitsi Alpides. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes vähenõudlik. Väga valgusenõudlik. Juurestik on plastiline, võib moodustuda tugev sammasjuur (sügavatel, värsketel liivmuldadel) või pinnalähedane juurestik (toitainetevaesel
annaabi.ee 
