rahvas. 843 sõlmitud Verduni lepinguga jagati Frangi riik kaheks: Belgia ala lääneosas tekkis Prantsusmaale alluv Flandria krahvkond ja idaosas Lorraine'i kuuluv Brabandi hertsogkond. 10.-12. sajandil arenes neis käsitöö (peamiselt kalevi tootmine) ning tekkis rahvusvahelise tähtsusega kaubalinnu (näiteks Gent, Brugge, Antwerpen, Brüssel, Ypres). Linnad võitlesid edukalt senjööridega ning saavutasid 13.-14. sajandil majandusliku õitsengu. Sajaaastases sõjas (1337-1453) võitlesid Flandria pärast Inglismaa ja Prantsusmaa. 1348 ühendati Flandria ja 1430 Brabant Burgundia hertsogkonnaga. Kui viimane 1477 jagati, läksid nimetatud alad Habsburidega, 1555 Habsburgide impeeriumi jagamisel sai need Hispaania. Selle absolutistliku ülemvõimu alt vabanes Belgia ala kodanliku revolutsiooni ajal, kuid 1579 sõlmitud Arrasi uniooni teotusel õnnestus Hispaanial oma võim taastada.
Prantslastel 7000 langenut. Prantsuse-Inglise rahu 1420 Inglismaa kuningas ja Burgundia hertsog sõlmisid rahulepingu Charles VI naise juuresolekul. Dofään kuulutati pärimisõigusetuks, Inglismaa kuningas Henry V sai prantsuse troonipärijaks. Sõda dofääni ja armanjakkide vastu. Orleans'i piiramine 1429. Inglismaa ja Burgundia väed piirasid Orleans'i linna. Prantsuse väed Jeanne D'Arc' i juhtimisel vabastasid Orleans'i piiiramisrõngast. Tegemist oli prantslaste murdepunktiga Sajaaastases sõjas Charles VII (dofään, kuningas 1429-1461) põgenes Boruges'i (1418), kui Burgundia vallutas Pariisi ja kuulutas seal end regendiks (teda toetasid armanjakid). 1419 kohtus burgundia hertsog Jean Kartmatuga, lasi tolle tappa. 1420 võeti talt trooni pärimise õigus. 1422 kuulutasid armanjakid ja kirik ta kuningaks. 1429 krooniti Reimsis kuningaks- 1435 leppis ära Burgundiaga. 1453 Sajaaastane sõda lõppes võidukalt.
annaabi.ee 
