Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saiva" - 5 õppematerjali

Neli siili
1
doc

Neli siili

sõbralõ. Sõber ütli, et tule Rimisse, tänä ummava odava kohokõsõ. Seepääle läts tuu neläs siil vasakule. Talle tuli vastu jänes. Jänes küsüs, kohe sa lähet? Siil ütli, et Rimisse kohokõsi ostma. Jänes tõmbsi mõõga välla ja ütli, et Rimisse sa ei läe, sa piat minõma Selveri puuti! Tuu jänes oll nimõlt Selveri tibu veli. Siil naksi naarma ja ütli:,,Jänes, olõd sa ogar vai? Ma lähe hoopis Maxima puuti!'' Jänes ütli:,,Aa, no mine siis.'' Neli siili saiva jällõ kokko ja kõndseva kolmõkesti Maxima puuti.

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
Vankrirattaq
4
docx

Vankrirattaq

Eeläõdagune simman kõrvalküläh andsõ tunda. Pääq olli olgõ pääl ilmadu rassõq ja suuh olli vist kassiq kusõl käünü. Möldre veski paisu alt juudu vesi oll lämmi ja es taha sukugi pääd ravitsõda. Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel kotun õks viina ei olõ ja kitsivõitu ka tõõnõ, sis ei lääq küsümägi. Võtami paremb vankriratta üten. Ratta ruttu kangli alla ja viil rutõmbale mõtsa varju. Kribu peremehel katõraudnõ, kes tuud tiid, mis saa, ku näge. Pääle mõtsa tõmsiva pisu hinge ja pidäsivä plaani. Kolla sis arvas, et läämi Juurõ Augusti poolõ. Tuul suur talu, hulga sulatsit, noidõ jaos õks midägi hoitas

Keeled → Keeleteadus
4 allalaadimist
Usundid - kristlus-budism-hinduism-islam-džainism-judaism
5
docx

Usundid - kristlus, budism, hinduism, islam, džainism, judaism

* Suur inimkonna tekkelugu ­ mahabharata. * Isanda laul ­ Bhagavadgita (tähtsad tegelased jumal Krisna ja vibukütt) * Brahman ­ igavene, sootu, algus, lõpp jne. * Sakti ­ vägi/jõud, naiselik energia. * Looja ­ Brahma * Säilitaja - Visnu * Hinduismi suurim traditsioon ­ visnuism või vaisnava * Ustav ja tugev ahvide valitseja ­ Hanuman * Visnu 8. kehastus ­ Krisna. Rõõmus, tore ja vahetu laps. * Siva ­ hävitaja ja armuline. Veedade jumal. * Hindu teine suurim traditsioon ­ Saiva. (Jumalad Siva, Ganesa ­ hea õnne jumal, Devi ­ emajumal, Sakti ­ vägi, Kali ­ hävitusjumalanna) * Kohus, seadumus - Dharma * Tegu - karma * Tempel ­ koht kus inimene kohtub jumalaga * Jooga ­ ühendus. vaimne kirgastumine * Chakra ­ energiakeskus * Svastika ­ kaitsemärk, universumi märk, rahu märk * Om ­ kõige oleva alus * Safi ­ lese enese põletamine, kui mees on hukkunud ja lapsi ei ole * Lehm ­ püha loom, elu allikas, Jumala kingitus, Maa sümbol

Teoloogia → Usundiõpetus
26 allalaadimist
Üldine usundilugu
35
docx

Üldine usundilugu

Sakti ­ vägi/jõud Timuti ­ kolmikvorm · Brahma o Looja · Satava · Visnu o Säilitaja Avataara/ kehastus Rama Krisna Buddha Kalki · Lakshmi ­ heaolu ­ visnu naine · Vaisnava/ Visnuism · Hanuman ­ Ustav , tugev , mitte väga tark see eest , Ahvide valitseja · Siva ­ hävitaja (taaslooja, säilitaja, ilmutaja, armuline) · Saiva ­ usk temasse · Parvati , siva abikaasa · Ganesa ­ parvati laps · Devi ­ emajumal, jumalanna ,,mata" Hindu elu · Dharma ­ kohus, seadmus · Aasrama ­ elujärk o Samskara · Varna ­ seisus · Brahmin varna - preestrid , õpetlased · Ksatrija varna ­ valitsejad , sõdalased, ametnikud · Vaisja varna ­ talupojad , käsitöölised, kaupmehed ....... · Suudra varna ­ teenijad , lihttöölised Hindu ühiskond

Teoloogia → Usundiõpetus
31 allalaadimist
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

teda karmiks jumalaks, kes nõudis täpset ja pidevat austamist. Seidakultust on nimetatud ,,siida poolt korraldatud perekondlikuks organisatsiooniks, mis aktualiseerub pere või klanni vanema tegevuse toimel eriolukordades" (J. Pentikäinen). Omapäraseid kaljuseinu ja koopaid on peetud vaimude või ,,maa-aluste inimeste" elukohaks, kus tuli säilitada vaikust ja haldjale ohverdada. Pühadeks peeti ka teatud jõgesid, allikaid, koskesid ja selge veega järvesid (saiva), mis asuvad mägedes või orgudes ja kuhu ei voola sisse ega välja jõgesid ning millel on kaks põhja. Saiva-sõna on võinud tähistada ka magedat vett vastandina mereveele, koolasaamidel tähistab sõna lõuna- või edelakaart. Saiva-kultust on ühendatud saamide surnutekultusega. 86 Norra ja Rootsi saamidelt on jõudnud J. Schefferuse 1674. aastal ilmunud ,,Lapponia" raamatusse veel mitmeid

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun