ravikomponenti) on hommikupoole ja päikesepaistega taime maapealses osas kõige rohkem. Korjamisel võib külge jääda kuni 3 cm pikkune õievars. Kuivatamiseks soovitatakse võimalikult hämarat ja sooja kohta, kuid temperatuur ei tohiks ületada 4045 °C. Laotatakse laiali õhukese kihina ja segatakse sageli. Kuivatamise võib lõpetada, kui õisik kergesti pudeneb. Säilitamisaeg on maksimaalselt 2 aastat. Saialillest valmistatakse saialilleteed ,-salvi ,-õli ,-mahla ja tinktuuri ,mida tarvitatakse põletikkude vastu suuõõne -,maksa -,sapi -,põrna -.mao ja soolehaiguste korral nig haavandite ,paisete ja põletushaavade puhul. Kollase värvaine sisalduse pärast kasutatakse saialilleõisikuid kulinaarias safrani asendajana. Saialill on ka verd puhastav vahend.
Liigne kogus teeb aga toidu mõruks, piparmünti soovitatakse lisada keevale (kuumale) toidule. Piparmünditee valmistamiseks võetakse 2 teelüsikatäit pulbrik peenestatud ürti klaasi keeva vee kohta, hoitakse kaanetatult 7-8 minutit ja kurnatakse. Tõmmise valmistamiseks lastakse siesta 3 tundi ja siis juuakse. SAIALILL Saialill õitseb juunist oktoobrini, kuid teda võib õitsemas näha isegi detsembris. Rahvameditsiinis on kasutatud saialilleteed,-salvi,-õli ja mahla. Värsket saialille mahla pannakse haavadele ja haavanditele, ta korrastab hästi näonahka. Saialilleteel on tugev põletiku vastane toime. Saialille tõmmist,- tinktuuri ja õlisuuõõnehaiguste korral, mao- ja soolepõletike korral. Saialillesalvi ja õli on välispidiselt soovitatud veenipõletike ja halvasti paranevate haavade korral. Saialill pidurdab ka herpes- ja gripiviiruse kasvu.
annaabi.ee 
