keskteljelt kõrvale. Kadrioru peasaal on väike ja valede proportsioonidega. Siin ei ole mõjusat perspektiivi, mis haaraks oma kaarakende ja peeglite lõputusse kulgeva rütmiga. (Hallas-Murula, 2012) Kolmeosaline lossikompleksi tuumik, mis oli paigutatud Alumise aia ja Lilleaia astangu servale, pidi pakkuma peavarju valitseja perekonnale, lähikondlastele ja teenijatele. Peahoone soklikorrus sisaldas vestibüüli, garderoobi ja kööki koos sahvrite ja muude panipaikadega. Beletaaz oli määratud valitsejale ja tema abikaasale, ülakorrusel asusid laste ja lähikondlaste magamistoad. Tiibhooned seevastu pidid saama kammerhärrade ja kammerneitsite majutuspaikadesks. Kõik aknad olid algselt suvelossile kohaselt ühekordsete raamidega. Hoone keskset osa toovad esile eenduva keskrisaliidi ette paigutatud sammasrõdu, kolm erikujulise pealmikuga vestibüüliust ning rikkalikum krohvehis. Algselt oli voolitud lehtdekooriga raamistatud mitte
Sellistes suurtes korterites on sageli säilinud uhked interjöörid: kahhelahjud, parkettpõrandad, lagedel stukkdekoor, mõnikord seintel väärispuidust tahveldis jm hämmastavalt uhkeid detaile, mida puitkorterelamust ei oskakski oodata. Paraadtrepikodades võib sageli oletada ka maalinguid, mistõttu remonti tehes tuleks olla ettevaatlik, et väärtuslikke viimistluskihte mitte hävitada. Huvitavad on ka köögitrepikojad, kuhu sageli avanevad teenijatubade ja sahvrite tuulutamiseks mõeldud siseaknad. Välisdekoori osas võisid need elamud olla väga erinevad, enamasti on tegemist väga rikkalikult kaunistatud hoonetega, nagu jõukama rahva elamisele vääriline. Puitkorterelamud võisid historitsismi ajajärgul järgida nii puit- kui kiviehitusviisi (Joonis 1.16 paremal). Viimane tähendas seda, et puidus imiteeriti võimalikult täpselt kiviarhitektuurist üle võetud proportsiooni ja detailikäsitlust, sealhulgas välisviimistluse