vanusest- 4-5a. Lapsel mänguliselt (tuleb robot ja räägib ja laps peab ütlema, kas robot räägib õigesti või ei). Kasutatakse keelevaistu uurimiseks- alateadlik tunnetus, kuidas on õige öelda. Kui ta ei tuvasta, kas on õigesti, ei oska ka ise õigesti rääkida. Keelevaist kujuneb keele omandamise käigus. Võimaldab uurida hääldust, grammatikat, sõnakasutust. Nt sisseütleva käände valesti ütlema- õige kasutuse aluseks on keelevaist. Nt panen pliiatsi sahtlile. Nt karu ütleb, et "panen klotsi kotile"- kas karu ütles õigesti? Kui tajub, et karu ütleb valesti ja laps tajub ära, siis on suht hea- laps võib-olla ütleb ise valesti veel, aga tajub ära, mis on valesti. Psühholoogid- W.Wundt- assotsiatiivne eksperiment- millised seosed on inimesel sõnade vahel. Sõnad on ajus omavahel seotud, kuna muidu ei oleks võimalik, et leian ajust õige sõna. Grupeeritud (nt sendid on
236. Loo eraldi lehekülg, kus näidatakse ainult pärast aastat 2000 sündinud inimesi (vajalik muuta SQL-lauset, tekstivälja ega parameetrit pole vaja). 237. Võimalda otsingul sugu valida rippmenüüst (leia, milline rippmenüü (DropDownList) omadus sobib siduda SQL-lausega). Lehe kaitsmine parooliga Avalik ligipääs on lihtne ja hea, aga millegipärast ikka ei suudeta veel kõiki inimesi usaldada. Või ka mõnikord usaldatakse, aga pannakse ikka sahtlile või majale lukk ette et kogemata ei tekiks kiusatust näiteks lapsel nõudepesuvahendit juua või naabrimehel öisel ajal uksega eksida. Ja ka iseenese eest on vahel kasulik mõned asjad luku taha panna et tasub enne mitu korda järele mõelda, kas ikka on midagi õrna või ohtlikku vaja niisama kätte võtta. Sarnane lugu ka veebilehtede juures. Kui andmete muutmise ja parandamise tarbeks tuleb eraldi
annaabi.ee 
