omapärase kultuuri, mida Villanova (Bologna lähedal Põhja-Itaalias) asulast saadud arheoloogiliste leidude järgi kutsutakse villanoova kultuuriks. Selle kultuuri asulad levisid ka Kesk-Itaalias. Raudesemed etendavad villanoova tüüpi asulates suuremat osa kui teistes piirkondades. Pronks-ja savinõud on kaunistatud keerulise geomeetrilise ornamendiga. Ka villanova kultuuri kandjatele on iseloomustav põletusmatus: tuhk koguti erilistesse kaksikkoonilistesse nõudesse ja maeti nn sahthaudadesse. Villanoova kultuur eksisteeris umbes ajavahemikus 900-700 aastat eKr. Võib-olla, villanova kultuuri esindajad, kes tulid põhjast, Alpide eest, olid viimaseks itaalikute laineks. Vanimad ajalooandmed on Itaalias Latiumi maakonnas asunud Rooma linna kohta. Arheoloogilistest kaevamistest on selgunud, et vanimad latiinide ja sabiinide asulad paiknesid X. ja IX. sajandil eKr Palatinuse ja Kvirinaali künkal, hiljem tekkisid nende asulad Esquilinuse ja Viminalise künkale
kultuuriga. Terramaare kultuuris valmistati pronksesemeid, on teda veel et nad pidasid põletusmatust ja kasutasin hobust ja vankrit. Teine teada olev muinasaja kultuur on varasel rauaajal olnud kultuur Villanova kultuur. See kultuur tekkis ca12saj eKr ja asendas tasapisi varasema Terramaarekulturi, ka Villanova kultuurist eriti teada pole, aga on teada et ta tekkis uue rahvaste sisserändamise tulemusel. On teada et maeti seal kultuuris erilistesse sahthaudadesse. Ka selles kultuuris kasutati põletusmatuseid ja maeti spetsiaalsetes nõudes. Selles kultuuris tekkisid ka asulad mida võib pidada linnusteks. See kultuur püsis kuni ca5saj eKr ja avaldas mõju ka etruskidele. Itaalia asustamine algas aktiivselt sinna läinud indoeuroopa rahvaste ilmumisega. Tähtsaim sisserännanud rahvas on etruskid, kelle järgi on nime saanud Etruuria maakond. Etruskite päritolu pole teada, aga nad polnud indoeurooplased. Indoeurooplastest tähtsamad rahvad on
annaabi.ee 
