" Peamiselt kardetakse olukordi, kus satutakse tähelepanu keskpunkti ja kus viimne kui üks inimene kuulab ainult teda. On ka variante, kus inimene tegelikult ei pruugi erilst sorti häbeneja olla. Punastama paneb ka avalik kiitus, tänuavaldus, õnnetunne ning enesega rahulolu. Viimaks olemegi kui nõiaringi suletud: mida rohkem ennast teadlikult jälgime ja punastamist keelame, seda tihedamini me tegelikult punastame. Loomulikult mõjutab esinemist ka halb kuulajaskond, kes niheleb ja sahkerdab ning kus mõnel hetkel väike kõrvalepõige kõrvalistuja poole tehakse. Esineja võib sattuda olukorda, kus ta mõtleb, et jutt käib kindlasti temast. Tekib olukord, kus ettekanne hetkeks ununeb ja põsekesed löövad lõõmama kui varahommikune päikesetõus. Kuid mis on selle kurikuulsa ja piinlikust tekitava tunde ajendiks? Tegelikult on asi küllaltki lihtne! Tegemist on keha paanika- ja põgenemisreaktsiooniga, mis võimalikule ohule hormoonide väljalaskimisega
Üheksas peatükk: Korovjevi tembud Korteriühistu esimees läks Berliozi korterisse. Kabinetis oli katkiste näpitsprillidega mees. Veidrik meelitas mehe äri tegema. Ta lasi maagi ajutiselt sisse kirjutada ning maksis kohe Bossoile (korteriühistu esimees). Kodus peitis Bossoil 400 rubla ajalehepaberi sisse aj pani ventilatsioonilõõri. Korovjev (näpitsprillidega veidrik) teatas ametivõimudele, et Bossoilil on ventilatsioonilõõris peidus raha ning, et ta sahkerdab valuutaga. Mindigi Bossoili juurde asja kontrollima. Bossoili WC ventilatsioonilõõrist leitigi raha. Mees ei saanud tõestada, et raha on ausal teel saadud, sest sõlmitud leping oli kui ime väel portfellist kadunud. Bossoil võeti kinni. Kümnes peatükk: Uudiseid Jaltast Varjeteeteatri finantsdirektori Rimski juurde toodi pakk roheliste paberitega, millele oli trükitud Wolandi esinemiskuulutus. Oodati Stjopat, kuid teda ei ilmunudki. Toodi mitmeid telegramme Stjopalt Jaltast
annaabi.ee 
