Tagapool asetsev põlvest painutatud jalg toetub pöiale, säär paralleelne nõlvaga Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea ühel sirgel Keharaskus võrdselt mõlemal jalal Käed tasakaalustamiseks kõrval või all Pidurdusviisid Sahkpidur- kasutatakse otselaskumistel kiiruse vähendamiseks või peatumiseks. Õpetamisel rivistatakse õpilased nõlvaku alla näoga nõlva poole, õpetaja on nõlval näoga õpilaste poole. Imiteeritakse sahkasendit paigal, seejärel harjutatakse sahkpidurit laskumisel. NÕUDED: Jalad laias harkasendis, sääred kallutatud ette Lappi susad on sahkasendis, suusaninad kõrvutis, vahekaugus 10-15cm Reied ja kere ühel sirgel, käed all kõrval, pea veidi ette kallutatud Poolsahkpidur -Kasutatakse põikilaskumistel NÕUDED: Põhilaskumisasendis kanda keharaskus üle mäepoolsele suusale, mis võimaldab orupoolse suusa sahkasendisse viimist ja kantimist, suusaninad kohakuti.
kantimisega (põlvede ette-kokku surumisega). - Aeglasel otselaskumisel kantimata suuskade korduv viimine sahkasendisse; sama kiirust suurendades; eesmärgiks on asendi korrektsus (suusaninad ühtlaselt lähestikku, kannad tugevasti laiali viidud) ja püsivus. - Sahklaskumine, muutes korduvalt sahkasendi laiust. - Sahklaskumisel suuskade kantimine ja suusakandada laialiviimine sedavõrd, et tekib mõjuv sahkpidurdus. Edasi harjutatakse sahkasendit suuremalt hoolt ja järsemal nõlval. Seejärel püütakse seisma jääda mahamärgitud joonel või enne seda. Tüüpilised vead: - Puudulik sahkasend (suusaninad ei ole lähestikku ja kohakuti, suusakannad vaid mõõdukalt laiali). - Suusad kantimata või vähe kanditud, kere ette kallutatud. - Liiga järsu suuskade kantimise tõttu kaotatakse tasakaal või suuskade juhitavus (suusad ristuvad ja järgneb kukkumine). 3.7.2. Poolsahkpidurdus
annaabi.ee 
