täisväärtuslikuks inimeseks kujunemiseks vajab. Siin on töökad ja edasi püüdlikud inimesed, siin peetakse esmatähtsaks õppimist ja vaimuvara, siin osatakse meie esivanemate kommetest ja traditsioonidest lugu pidada. Ja veel siin on säilinud küllaltki palju puhast ning puutumata loodust. Ja sellel kõigel on tänapäeva muutlikus maailmas hindamatu väärtus. Ükskõik, kus me ka ei viibiks, kas Peipsi järve sillerdavate vete ääres, kuulates kõrkjates sahistava tuule salasosinat, Ontika kõrgel paekaldal või Saaremaa kadakasel karjamaal kõikjal on tunda Eestimaa, meie armsa isamaa ilu ja võlu. Ilus on meie sünnimaa kevad. Kui esimeste lumest vabanenud künnivaosoonte kohal hakkavad lõõritama lõokesed ja koduaias kasvava sireli okstel paisuvad pungad. Niisama võrratu ja hurmav on meie kodukoha suvi. Just need hetked, kui esimesed varahommikused päikesekiired sillerdavad kortslehtedele tukkuma jäänud
kõrgemaid tippe vallutama, kes õdusasse restorani õlut ja friikartuleid ootama. Kalli-kalli kohtumine armsa Velli rühmaga, kes parasiteeris seal juba teist päeva. Oh seda kohtumisrõõmu ja muljetamist! Karges hommikus tõusis rahvas üksteise järel siksak-rada pidi üles mäkke, vastu päikesekiirtele, mis minu objektiivi kinni jäid. Kuna mul jäi põlv ,,teipimata", siis kasutasin kingitud tunnid vaikuse, kõrtes sahistava tuule ja pisikeste mägiõite mällu ja objektiivi fikseerimiseks. SORROW, SO TRUE! Päikesest ja tuulest õhetavate rändurite kohtumispaik restoran sumises lõbusalt. Tellitud friikartulite saabumise aegluse tõttu järeldasime, et nad lähevad iga tellimue jaoks eraldi alla kartulite järgi. Enne jõuti kaks õlut juurde