Asjaajamis keeleks muudeti venekeel. Hakati levitama õigeusu kirikut (ehitati katedraal Toompeale ja klooster Kuressaarde). 24 Koolides hakati õpetama venekeelse. Seetõttu vallandati venekeelt mitte oaskavad õpetajad ja nende asemele võeti tööle venekeelt purssivad nekrutid. See põhjustas otseselt haridus taseme langust eesti talurahva seas 19. sajandi teisel poole. Kindral-kubernerideks said Zinovjev Eestimaal ja Sahhoskoi Liivimaal. Eestlaste õigused omavalitsustes vähenesid. Vallakohtute ja -valitsuste tegevust hakkasid kontrollima Talurahva Asjade Rahva Komissarid. Hakati levitama ja propageerima õigeusku. Tartu nimetati Jurjeviks. 08.08.1888 - avati Aleksandri kool venekeelse koolina. Eestlastest pooldasid Venestamist Ado Grenztein (andis välja ajalehte "Olevik" ja ka eesti esimese maleõppiku), Jakob Kõrv. Venesatmise vastu oli Villem Reinman (Hurda ja Tõnissoni vaheline mees).
1855-1881 Alexander II valitsemiaeg oli suhteliselt vabameelne ja liberaalne. Aleksander II ajal oli see venestamise küsimus küll päevakorral, kuid siiski enamjaolt vaid ajalehtedes/ajakirjades. Kui 1881 sai võimule Alexander III, siis ajsad muutusid. Tema jättis kinnitamata balti provintside privileegid, oli sõjakas tüüp, tahtis alla suruda kõik, mis rahvusluse arenemist pidurdavad. Uued kubernerid: Radikaalne Eesti kuberner Sergei Sahhoskoi(1885-1894)- oli agar venestaja, eesmärgiks oli eestlased ja lätlased venelastega ühte sulatada, oluline oli õigeusu levitamine. Teine liivimaa oma oli ka, aga ei jõudnud konspekteerida... Haldusreformid- Puudutasid linnade omavaltsust, kohut ja politseisüsteemi. Lõhuti keskaegne vana elukorraldus ja seisustevärk. Oluline ol ivallakohtute püsimajäämine seisusliku kohtuna. Rajati mitmeid järelvalveameteid mitmetes eluvaldkondades, eesmärgiks riigivõimu tugevdamine
annaabi.ee 
