Põhiline eristav tunnus: ajumaht 775 cm3, mis on oluliselt rohkem kui Homo habilis’el (vt ülal), vahel seostatud ka Australopithecus’ega. Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-rudolfensis Iwo eleru 1965. a Nigeeriast (Lääne-Aafrikas) leitud kolju, mis sarnaneb varastele hominiididele, kuid dateeriti vaid 13 000 a vanuseks. See on tunnisus, et varaste hominiidide järeltulijad elasid Aafrikas samaaegselt tänapäeva inimeste eellastega. Sahelanthropus chadensis (Tšaadi Saheli-inimlane) Üks vanimaid teadaolevaid hominiidide liike. Elas tänapäeva Põhja-Tšaadi aladel, u 7-6 miljonit aastat eKr. Koljukuju (lülisamba liitumiskoha) põhjal oletatakse, et kõndis püstiselt, samuti eristavad seda liiki ahvidest väikesed silmahambad. Arvatakse, et püstiliikumise võime aitas muutlikes tingimustes (rohumaad ja metsad) ellu jääda. Sahelanthropus avastati 2001. aastal (Michel Brunnet' ekspeditsioon), see oli esimene
Suurim liik nende hulgas oli gigantopithecus (luid leitud Indiast). Tema liikus maad mööda nagu gorilla, väiksemad ramapiteekused elasid arvatavasti puude otsas. Liik kadus suhteliselt järsku, seda on seotud looduslike muutustega u 8 miljonit aastat tagasi. Pliotseenis, u 56 miljonit a tagasi, ilmusid vanimad hominiidid e inimlased. Neist vanim, kellest pole päris täpselt veel teada, kas ta oli juba hominiid või alles hominiidilähedane liik, on Sahelanthropus tschadensis. Leid saadi 2001. a Tsaadist, Sahara kõrbe lõunaosast (Ahounta Djimdoumalbaye). Luuleiu oletuslik vanus on 67 miljonit a. Tal palju ahvilikke tunnusjooni (nt väike ajumaht, tugevad kulmumõikad). Pole teada, kas nad käisid kahel jalal või mitte. Võimalik, et on simpanside ja inimeste eellane. Vanimad australopiteekused Vanimad kindlad hominiidid australopiteekused. Olid kahel jalal käivad, säilitasid ka
annaabi.ee 
