Temas nähti nõida, sest ta suutis vormitustada metallitükist välja võluda mingi kasuliku asja. Inimesed 1 Põlluharimine ja karjakasvatus said Eestis alguse juba kiviajal. Rauaajal aga muutusid need meie esivanemate peamisteks elatusaladeks. Majanduses oli peamine põllundus. Künnivahendiks oli puust ader, millel oli rauast sahatera. Kasvatati nisu, otra, rukist, kaera ja hirssi. Põldusid väetati. Kasutati käsikivisid, sirbid ja vikatid mis valmistati rauast. Olid kelti põllud kuid ka avatud põllud. Kütid ja korilased jahtisid loomi ja jagasid saagi ühiselt. Kuna seda ei saanud pikka aega säilitada, polnud kellelgi võimalik
Oppidumid ehitati looduslikult soodsatesse kohtadesse. Vallid suhteliselt kõrged Oppidumite võrk hakkas arenema 2 sajandil eKr. Tekkisid need kaubateede, jõgede äärde. Erinevate suurustega. Poliitilis-majanduslikud, kaubanduslikud, sõjanduslikult tähtsad asulad. Nt Bibracte oppidumit. Pühamud Kalmistud Domineeris laibamatus. Surnutele pandi kaasa suhteliselt palju panuseid. Majanduses keskne põllumajandus. Põhiliseks põllutööriistaks ader Adra põhikorpus puust, selle külge rauast sahatera. Kasvatati nisu, otra, rukist, kaera, hirssi. Loomadest peeti veiseid ja sigu. Tähtis oli raua tootmine. Rohkesti rauatöökohti, osa kindlustatud. Kaubanduses veeti sisse anumaid, ka keraamikat (Kreekast, Itaaliast). Kreekast ja Itaaliast toodi veini. Kindlasti veeti välja soola, teravilja, ehk ka kariloomi. Suur oli vahenduskaubanduse roll. Tihe vahetus Skandinaaviaga, kuhu vahendati mh Rooma kaupa. Oli oma mündisüsteem.
annaabi.ee 
