uskumused. Käidi pühades hiiepaikades, austati Ukut ja Taarat jne.Kirikus küll käidi, aga missad olid pikad ja jutlused ladinakeelsed. Nende jaoks oli missa nagu puhkusaeg, kus sai silma looja lasta. See oli suureks probleemiks vallutajate jaoks. Selleks hakati maha raiuma pühasid hiiekohti ja maeti kinni ohvriallikad. Prooviti ka surmanuhtlust ja avalikku peksu vms.Ristiusu tähtpäevi hakati ühendama eestlaste tähtpäevadega.Hiiede asemele asutati kirik. Sahaloo kirik on üheks näidiseks. Erilist kasu sellest aga ei olnud, kuna muinasaegsed kombed säilisid kuni 16 sajandini. 16 saj on kroonikad, kus nim eestlasi veel äsjaristitud rahvaks. ''Läbi hiiepuude paistsid kirikud''-kirikud olid tagaplaanil, aga ikkagi olemas. Ohvrihiied olid siiski tähtsamad Keskaja tunnuseks feodalism e läänistamine. Toimus ainult Taani aladel. Piiskopkondades toimus seda vähe ja ordudes ei toimunud üldse. Läänistamise eesmärk oli sõjaväe kokku saamine
ilmuvad uued kinnismuistised. Esimesed linnuselaadsed ehk kindlustatud asulad (5 tükki, kolm neist Saaremaal, Iru linnamägi ja Narva asula). Kindlustamine on seotud mere lähedusega. Kindlustatud asulatest on saadud selgeid jälgi korralikest rõhkpalkelamutest. Pronkskirvega oli parem ehitada. Tekkisid tihedad kontaktid Skandinaaviaga. Samasuguseid esemeid nagu Skandivaavias tehti ka siin. Uueks nähtuseks olid ka muistsed põllud, mis tekkisid tänu nelinurksetele põldudele. Sahaloo põllud, ka Balti põllud, ebakorrapärased 10-15 m laiad, u 20 m pikad. Samal ajal ilmuvad kivikirskalmed. Muutus on suur, kiviajal maeti maa sisse, nüüd ehitati maa peale ehitis kividest. Kirstu ümber on ring ja pealt väiksemate kividega kaetud, oli seega nähtav, maastikule jäetud objekt. Üritati oma esivanematega suhelda ka siis kui neist olid alles vaid luud. Sarnanevad ka mõned laevkalmed (eestis kolm). Suuremad kivid on
annaabi.ee 
