otsa, hajutatud sõnum viiakse kandesignaali generaatorisse. Sagedushüplemine: isemängiv klaver (M-jada), mis järjest muudab sagedusi, millel saatmine käib, vähendab pealtkuulamist. Hajutav jada pannakse kandesignaali generaatori külge ehk õget sõnumit saadetakse hajutatud kanalil. M-jada ehk pseudojuhuslik: mürataoline, kasutatakse nihkeregistrit, luuakse deterministlikult, entroopia võimalikult suur Ortogonaalne sagedustihedus: laiaribalist digitaalsignaali (nt teleka) saadetakse osadekaupa paljudel lähestikku olevatel abisagedustel, need sagedused peavad olema omavahel risti (faasinihe 90°) ehk ortogonaalsed. et kõrvutiolevad signaalid üksteist ära ei kataks GPS: satelliidid edastavad erinevaid signaale, neli tükki peab olema kogu aeg nägemisulatuses, et asukohta määrata nende ristumispunkti järgi IEEE 802.11 WiFi: ortogonaalne sagedustihedus, ruuteril mitu antenni (SDMA) Bluetooth: sagedushüplemine
hüplemist ei toimu. Korrutame taktsignaali M-jadaga läbi ja pöörame tagurpidi. 1 asemele paneme M-jada ja 0 asemele ümberpööratud M-jada. Mida suurem bitikiirus, seda laiemat kanalit vajame. Kui hajutatult ühe biti kiirus on 7 korda suurem (1 biti asemel edastatakse 7), siis spekter on 7 korda laiem. Hajaspektri signaal on sarnane hajutava signaali spektrile. 52 53 OFDM – ortogonaalne sagedustihedus – Sisendiks on suur ja kiire bitivoog. Jaotatakse suureks hulgaks alamkanaliteks – ühest kiirest voost tehakse palju aeglaseid. Kanalid on omavahel ortogonaalsed, st lihtne eristada. Edasi on faasmodulatsioon, võimalik on mõõta ka kanali kvaliteeti (parematesse kanalitesse rohkem bitte. Siis liidetakse kõik signaalid kokku ja saadakse moduleeritud komposiitsignaal. Kus 1 signaal on maksimum, seal teiste summa võrne nulliga – ortogonaalsus
annaabi.ee 
