võnkumist põhjustanud heliga. Mõnel juhul on pool väga väikese impedantsiga ja seetõttu kasutatakse väljundi impedantsi suurendamiseks trafot. On ka võimalik pooli üldtakistust suurendada 25-30 ni, nii et trafot pole vaja. Elektrodünaamiline mikrofon on üsna odav ja pakub keskmist kvaliteeti. Kõrgekvaliteedilist elektrodünaamilist mikrofoni ei ole kerge valmistada. Hea sagedustundlikkuse saavutamiseks on vaja säilitada konstantset mehhaanilist üldtakistust üle terve sagedusspektri. Paljud elektrodünaamilised mikrofonid kasutavad mingil määral akustilist summutamist, et vähendada membraani resonantsi ja saada kasu membraani ja mikrofoni kaitsevõre vahelise õõnsuse resonantsefektidest, et kõrgete sageduste tundlikkust suurendada. Samuti kompenseeritakse madalate sageduste tundetuse vähendamiseks mõningal määral moonutusi.. Seda saab saavutada kompensatsioonitorukesega, mis ühendab mikrofonisisest õhku välisõhuga. Toru
võimendi väljundsignaali faas hakkab muutuma ja sõltub sisendsignaali sagedusest. Tulemused Gen. 60 120 220 400 1kHz 2kHz 3kHz 5kH 7kHz 10kH sage Hz Hz Hz Hz Z z dus Välj. 0,08 0,08 0,14 0,16 0,18 0,14 0,12 0,09 0,08 0,08 pinge V V V V V V V V V V Järeldus Helisignaali muutmisest sõltub sagedusspektri laius, mida suurem on helisagedus seda suurem on ribalaiuse kasutus. . Vastuvõtja ülekandekvaliteet pole ühtlane, alguses sageduse tõustes hakkab väljundpinge järsku 1kHz juures langema ja peale 10kHz vaikselt tõusma.
40...14 000 Hz. Seetõttu võimendi oluliselt laiem talitussagedusala ei paranda kuigivõrd heli kvaliteeti. Nimetatud sagedusalast väljaspool olevad infra- ja ultraheli sageduslikud mürakomponendid koormavad võimendit ning põhjustavad lisamoonutusi ja tekitavad häireid ka kuuldavas sagedusalas. Seepärast tuleb võimendi talitussagedusala laius valida lähtuvalt võimendatavast signaalist, see tähendab tema sagedusspektri laiusest. Piirsagedused valitakse standardsageduste reast. Vahemikus 100 Hz...1000 Hz on nendeks sagedusteks 100, 112, 125, 140, 160, 180, 200, 224, 250, 280, 315, 355, 400, 450, 500, 560, 630, 710, 800, 900, 1000 Hz. Sagedusvahemikus 1...100, 1000...10 000 ja 10 000...100 000 Hz vastavalt kordsed teguriga 0,1, 10 ja 100. Võimendi talitussagedusala on soovitav valida kummaltki poolt ühe kuni kolme astme võrra laiem signaaliallika sagedusalast
Seadme elektroodid asetatakse uuritava isiku keha pinnale ja saadakse elektromüogramm. Määratakse: *lihasjõu tase * lihaste väsimus aste *motoorse võimekuse hindamine Põhiline lihase ja närvi uurimise meetod. Närvi-lihasaparaadi uurimiseks ja lihaste eripotentsiaalide määramiseks kasutatakse bipolaarseid elektroote, mis kinnitatakse kleeplindi ja manseti abil. Alati on ka maanduselektrood: määratakse ära järgmised karakteristikud-integreeritud EMG, sagedusspektri keskmine ja mediaanisagedus. Kasutatakse lihashaiguste diagnoosimiseks. *EMG spektri keskmine sagedus väsimusel langeb, sest energiaressursid saavad otsa ning erutuse ülekanne aeglustub. *EMG spektri keskmise sageduse languse erinevus vaatlusalustel sõltub jõust, kehamassist, pikkusest, alaselja lihaste motoorsest võimekusest ja naha takistusest. EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG *
vajalikule tasemele, et toita teda kui tarbijat. Väljundseadmeks võib olla: a) Kõlar 3 Raadiovastuvõtjad b) Telegraafiaparaat c) Automaatikaseadme täiturmehhanism d) Displeiseade (nt: kineskoop) MS-võimendite liigitus: 1) käsitletava sagedusspektri järgi 2) signaali kuju järgi a) helisagedus- b) videosagedus- kasut TV-vastuvõtjates kujutise signaali võimendamiseks c) alalispinge võimendi – võimendavad pikaajalisi pinge impulsse, mida kasutatakse automaatika,
annaabi.ee 
