6. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte 7. Ajamiks nimetatakse masina jõuallikat. Tänapäeva piimatööstuses on selleks tavalisel elektrimootor. Ajamite parameetrid tavaliselt ajas ei muutu. Näiteks asünkroonmootoritel on kindel pöörlemiskiirus, võlli väändemoment ja võimsus. Nende pöörlemiskiirus on määratud voolu sagedusega, mis vooluvõrgus on konstantne (50 Hz). Nüüdseks on selles saadud üle tänu elektroonsetele sagedusmuunditele. Neis muundatakse vahelduvvool esmalt alalisvooluks, mis omakorda muundatakse suure võimsusega tüüritavate pooljuhtide nn türistoride abil tagasi nõutava sagedusega vahelduvvooluks. Sageduse suurenedes kasvab mootorite pöörlemiskiirus ja vastupidi. 8. Suhteliselt paindlikud on tüüritavad hüdroajamid. Nendes kasutatakse pumbast, mahutist, ventiilist ja mootorist koosnevat kinnist hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli
laiusmodulatsiooniga. Kui kasutakse pingereguraatorit siis kaob vajadus pinge regureerimine alaldis. Mootori ja vaheldi vahele ühendatavad induktiivsused on vaheldi väljundpinge hüpete silumiseks. Küllalt sageli sisaldab alisvoolu vahelüli ka pidurdustakistit, mis lülitatakse sisse mootori pidurdamiseks, pidurdustakisti hajutab mootori pidurdusenergiat ja väldib pingetõusu filtri ja pinge tõusu. Asünkroonmootorite toiteks kasutatavad sagedusmuunditele esitatakse järgmised nõuded: 1. Väljundpinge peab olema võimalikult lähedane siinuselisele, sest impulsilised pinged tekitavad täiendavaid kadusid harmooniliste toime tõttu. 2. Mootori kiirendus ja pidurdusajad peavad olema muudetavad. 3. Väljundpinge regureeritavus vastavalt valitud mootori pinge sageduse karakteristikale. 4. Nad peavad taluma käivitusvoolu tõukeid. 5. Generaatorreziimi või dünaamilise pidurduse võimalus. 6
annaabi.ee 
