INFOEDASTUSSEADMED test3 1. Amplituudmodulatsioon-tbid, omadused. erinevad kujutusviisid 2. Sagedusmodulatsioon- tbid, omadused 3. Heterodni phimttel kesksageduse stabiliseerimine, omadused 4. Faasmodulatsioon. modulaatorite variandid 5. CDMA tphimtte lhem seletus vastavalt ostsillole, spektrite baasil. 6. Binaarse ja paljunivoolise digisign. kujutamine. kujutada 001101010011 ostsillogr. binaarsel unipolaarsel kujul ja ka polaarse neljanivoolise signaalina 7. Sagedusmanipulatsioon 8. Faasmanipulatiooni viisid QPSK vrdlus QAM-ga 9. FDMA, TDMA ja CDMA lahtimtestamine XY teljestikus. seletus. 10. Panna paika lekantava signaali sagedusriba, erinevate modulatsiooniliikide kasutamine ja BER omavahelised slltuvused.
PM (phase modulation) signaali puhul muudetakse info edastamiseks laine võnkefaasi. Digitaalsignaaliga siinuselise kandesignaali moduleerimist nimetatakse manipulatsiooniks. Kandevõnku- mise parameetrit amplituudi, sagedust või faasi muudetakse siin hüppeliselt manipulatsiooni taktis. Amplituudmanipulatsioon (ASK, amplitude-shift keying) püsiva sagedusega kandevõnkumise amplituu- di muudetakse astmeliselt kahe taseme vahel vastavalt infosignaali väärtustele 0 ja 1. Sagedusmanipulatsioon (FSK, frequency-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise sagedust muudetakse hüppeliselt kahe sageduse vahel vastavalt infosignaali väärtustele 0 ja 1. Faasmanipulatsioon (PSK phase-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise faasi muudetakse hüppeliselt vastavalt infosignaali muutumisele. 1 Ilma võimendita signaali tekitamine ja mõõtmine
Väljundis saadakse liitunud signaal. AKF Rv(), mis sisaldab kaalutud deltafunktsiooni. AWGN mudel on ka sageli piisavalt hea, et seda kasutatakse ka satelliitsides juhul kui saatja ning vastuvõtja üksteist näevad. 2.3 Modulatsioonimeetod -> 2-FSK Frequency-shift keying (FSK) ehk BFSK (Binary Frequency-shift keying) on üks modulatsiooni meetoditest. Digitaalse infoedastuse juures moduleeritakse pidevat kandevõnkumist signaaliga, mis kannab digitaalsümboleid. Kui meil on sagedusmanipulatsioon FSK, siis selle korral sisendjada (binaarne) väärtused 0 ja 1 vastavateks signaalideks s0(t) = A cos( 0t) ja s1(t) = A cos( 1t). Sageduste vahe peab ka signaalidel olema piisav selleks, et vastuvõtul teha vahet, milline komponent siis vastu võeti. Joonis 4. Binaarse FSK näide 2.4 Häirekindel kood -> BCH (15,7) ja RS GF(16) 5-kordse veaparandusega Eriti tähtsa häirekindlate koodide klassi moodustavad BCH koodid, mis on mitmekordseid vigu parandav tsükkelkood
vastavalt edastavale informatsioonile. Analoogsignaali puhul on hetksageduse ja baassageduse vahe proportsionaalne sisendsignaali väärtusega. Digitaalse info edastamiseks saab kasutada meetodit, kus kandevõnkumise sagedust muudetakse teatud sageduste vahel, vastavalt signaali väärtusele. Binaarse signaali puhul oleks kasutusel kaks erinevat sagedust, kus üks tähistab bitti 0 ja teine bitti 1. See meetod on tuntud kui sagedusmanipulatsioon (FSK, frequency-shift keying). FSK-d kasutatakse laialdaselt modemites ja sellega on võimalik saata ka Morsekoodi. Sagedusmodulatsiooni rakendusi on palju. Kõige tuntum neist on raadio. Raadiosüsteemide puhul piisavalt suure ribalaiusegasagedusmodulatsiooni üheks tugevaimaks eeliseks on see, et loomulikult esinev müra signaaliedastust eriti ei häiri. Teiste rakenduste seas on ka radar, videokassettsüsteemid, kahesuunalised raadiod, telemeetria ja seismilised uuringud.[2]
1.Passiivse pausi korral üks signaalidest või võrdub nulliga. Selline olukord on näiteks amplituudmanipulatsioonil. 2. Aktiivse pausi korral võib olla kaks signaalide alaliiki: ·Vastassuunalised sigaaalid (vastasmärgilised) - sellisele olukorrale vastab näiteks 180 kraadine faasmanipulat-sioon (FM ehk inglise keelest PM); ·Ortogonaalsed signaalid ( nihutatud signaalid), kus kehtib u1(t)u2(t)dt=0 -sellisele olukorrale vastab 90 kraadine faasmanipulatsioon (FM ehk PM), sagedusmanipulatsioon. Passiivse pausi korral signaalide eristamine on sama, mis signaali avastamise ülesanne. Seega kehtivad siin kõik ülaltoodud seosed ning arutlused. Aktiivse pausiga, täielikult teadaolevate signaalide eristamine käib (joon3.3.3). Sisendsignaal läbib kahte, ühe või teise signaaliga sobitatud filtrit või korrelaatorit ning sealt edasi antakse signaalid võrdlusskeemi. Otsus langetatakse ajamomendil t 0=tsign suurema signaali kasuks
annaabi.ee 
