Korrutise reaalosa Re(*z) on aga AM signaali detekteerimise tulemus, olles kasutatud ühtlasi ka suletud ringahela haardumise indikaatoriks sisendsignaaliga. Veasignaal zd töödeldakse veel digitaalfiltri ahelas, mille tulemusena saadakse sageduse kood (kui SM signaali detekteerimise tulemus). Skeemi raskeimaks operatsiooniks on kahe kompleksarvu korrutamine. Kui on tegemist puht reaalsignaalide korrutamisega, on see lihtsamini realiseeritav. 5.1 Sageduskordistid- Vastuvõtjate signaalitraktis sageduskordisteid tavaliselt ei kasutata, küll aga leiavad nad kasutust vajaliku sagedusega heterodüünisignaalide formeerimiseks. Ideaalne sageduskorruti peaks muundama lähtesignaali u sis=Usiscos(t+) signaaliks uvälj =Uvälj cosn(t+). Reaalsetes kordistites aga esineb lisaks soovitud sageduskomponendile ka muid harmoonilisi. Viimased tuleb siis kordistusjärgselt maha suruda
INFOEDASTUSSEADMED test 2 Vimendid 1. Vnkering. Q=100, L=10mH, C=100uF. Leida 0,7-e nivool sagedusriba laius hertzides. OK 2. Transistori A, A tiustatud, B ja F klassi treziimid. Seletus graafiliselt. OK 3.Koormusahel. Eesmrk. he vnkeringiline koormusahel. 4. Skeemitehnika. Joonistada resonantsvimendi aseskeem, signaalisagedusel selle vljundahela raliseerimine koos toiteahelaga. Seletada kuidas signaali ja toiteahelad on ksteisest lahtisidestatud. OK 5. Sageduskordistid. Skeem varaktorite kasutamisega 100 MHz sageduse neljakordistamiseks, seletus. 6. Vljundvimsuse tstmismeetodid. Skeemid, seletus (v.a. sillad) OK 7. Snfaasne sild. Silla phiomaduse seletus. OK 8. Kvadratuurne sild. Kasutusnide. 9. Vimenduselementide probleemid KS diapasoonis. 10. Vimendite lineaarsuse tstmine- 3varianti.
annaabi.ee 
