sidestuslülist CS RS tekitatud võimenduse vähenemise madalatel sagedustel. Et UV oleks muutumatu peaks ajavahemiku vältel (nt. suure kestusega impulsi harja ülekandel) Cf laadimise ajakonstant olema võrdne CS laadimise ajakonstandiga ja seepärast tuleb korrigeerivate elementide valikul lähtuda võrdusest: C f Rk C S RS , kus RS – järgmise astme sisetakistus. KOKKUVÕTE: Et saada ilma languseta sageduskarakteristikut madalate sageduste piirkonnas on soovitav valida võimalikult suur Rf suurus, kuid mida suurem on Rf , seda suurem on temal pingelang. Toitepinge kao vähendamiseks valitakse Rf samas suurusjärgus kui Rk. Emitterjärguri omadused, skeem ja tööpõhimõte E k E k R1 C2
sisendsignaali korral Sageduskarakteristiku moodul |H(f)| näitab väljund- ja sisendsignaalide amplituudide suhet Viimast nimetatakse ka amplituud-sageduskarakteristikuks sest näitab väljundsignaali amplituudi sõltuvust signaali sagedusest konstantse sisendsignaali amplituudi korral Sageduskarakteristiku faas ∠H(f) näitab faasinihet väljundi- ja sisendsignaalide vahel. Süsteemi sageduskarakteristik H(f) on leitav selle impulsskaja h(t) Fourier’ teisendusena: Teades süsteemi sageduskarakteristikut H(f) saab väljundsignaali spektri Sv(f) leida sisendsignaali spektri ja sageduskarakteristiku korrutisena Sv(f) = Ss(f)·H(f) Viimasest saab omakorda Fourier’i pöördteisenduse kaudu leida väljundsignaali ajalise kuju. Kolme viimast asjaolu saab kasutada konvolutsiooni kiireks arvutamiseks, meetod on tuntud kui konvolutsiooniteoreem Seosed impulsskaja ja sageduskarakteristika vahel – Filtri impulsskaja ja sageduskarakteristik on omavahel seotud Fourier’ teisendusega
annaabi.ee 
