Joonisel on näidatud n kanaliga süsteem, kus iga kanal koosneb faasipöörajast vastava faasi võrra ja mittelineaarelemendist. Õigete faasivahekordade valikul saavutatakse summeerimisel madalamate sagedustega signaalikomponentide mahasurumine 20...30 dB ulatuses. Teine võimalus on faasipöörajatega või viiltiinidega n arv korrutite kasutamine (joonis 5.1.4). Sinusoidaalse sisendsignaali korral on väljundis ainult n- s harmooniline . 5.2.Sagedusjagajad- Ka sagedusjagureid kasutatakse vastuvõtjas sagedussüntesaatorites, heterodüünisignaalide formeerimisel. Harmoonilise signaali sagedusjagajate seas on levinum regeneratiivsele tööprintsiibile tuginevad jagurid. Nii koosneb n kordne jagaja (joon. 5.2.1): ·segustist, kuhu antakse sisendsignaal, ·n-1 kordsest sageduse kordistist ·ringahelat sulgevast positiivse tagasiside ahelast. Selline jagaja jagamisteguriga 2..
juthudel (nt. ringhäälingu VV-tes) on vaja katta lai sagedusala, siis kujuneks süntesaator väga keeruliseks. Seepärast kasutatakse sageli kaudsünteesi meetodit, kus ARS võrdleb pidevalt OSC-i sagedust stabiilse tugisagedusega ja sageduse kõrvalekalde korral häälestab OSC-i vajaliku sunas järele. Tegelikult valitakse tugisagedus madal, mis saadakse põhisagedusega võnkuva kvartsgeneraatori sageduse mitmekordsel jagamisel. Seega peab süntesaator sisaldama muudetava jagamiseteguriga sagedusjagureid OSC- i sageduse jagamiseks. Sageduse automaatreguleerimine põhineb siin faasi automaatsel reguleerimise süsteemil. Sagedussüntesaator koostatakse ühe või mitme spetsiaalse integraallülituse baasil. Sagedussüntesaatorit on väga sobiv kasutatada VV-s, kus KS-lik eelselektsioon on laiaribaline. Sel juhul pole sisendi ja OSC-i võnkeringide kokkujooksu probleemi ja ühelt sageduselt teisele üleminekul tuleb ümber häälestada ainult OSC-i sagedust.
annaabi.ee 
