Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse sagedus, A- väljumistöö, m- elektroni mass ja v- vabanenud elektroni kiirus) Elektronide Väljumistöö-nim elektronide väljumistöö on minimaalne footoni energia, mis antud aines kutsub esile fotoefekti. Fotoefekti punapiir- on minimaalne footoni sagedus, mis kutsub esile fotoefekti(Võib defineerida ka minimaalse sagedusena, mis on võimeline fotoefekti esile kutsuma. Seega tekib fotoefekt siis kui pealelangeva valguse sagedus on suurem või võrdne punapiirile vastava sagedusega) Fotoefekti rakendused- 1. vanaaegses fotograafias, 2. laserid ( ka meditsiinis ja lõpetades cd ja dvd-mängijatega 4. päikesepaneelid 5. fotoaparaatide sensorid
kirja pandud mõõtmise järjekorras, siis seda rida nimetatakse statistiliseks teaks. Kui tunnuse väärtused on pandud ritta kas kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed on kõrvuti, siis seda rida nimetatakse variatsioonireaks. Kui tunnuse väärtused on kirjutatud tabelisse, kus neile vastab nende esinemissagedus, siis seda tabelit nimetatakse sagedustabeliks. Kui tunnuse väärtusele on vastavusse seatud tema esinemissagedus protsentides e. suhtelise sagedusena, siis nimetatakse seda tabelit jaotustabeliks. Juhuslik sündmus: Sündmust, mis mingite tingimuste korral võib toimuda või mitte toimuda nimetatakse juhuslikuks sündmuseks. Sündmus, mis olenemata tingimustest kindlasti toimub nimetatakse kindlaks sündmuseks. Sündmust, mis olenemata tingimustest ei saa mingil juhul toimuda nimetatakse võimatuks sündmuseks. Sündmuseid , milledel ei ole esiletulekuks soodsamaid võimalusi või mittesoodsamaid
Oluline erijuhtum on ühtlane jaotus parameetritega a=0, b=1, mida nimetatakse standard- voi baasjaotuseks ja tähistatakse X~U(0,1). 2) Eksponentjaotus: Eksponentjaotus kirjeldab näiteks mingi sündmuse toimumisaja jaotust eeldusel, et sündmuse tekkimise jaoks kõik ajahetked on samaväärsed. Kasutatakse töökindlustehnikas, teenindussüsteemides. Jaotuse kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt ühe parameetriga mudelit, kus parameeter on sündmuste voo intensiivsusena/sagedusena. 3) Normaaljaotus: Normaaljaotus on domineerivalt kõige olulisem jaotus (nimetatakse ka Gaussi jaotuseks). Tekkemehhanism on esmajoones seotud keskse piirteoreemiga tõenäosusteoorias. Sellel teoreemil on tingimuste poolest veidi erinevaid variante, ent üldistatult võib öelda, et suvalise ühtmoodi jaotunud sõltumatute juhuslike suuruste summa või keskväärtuse jaotus läheneb liidetavate arvu kasvades normaaljaotusele
jooksul on määratud vooluhulk võrdsustatud või ületatud. Enimkasutatavad on Q95 ja Q90 vooluhulgad. Samuti on kasutusel indeksid: Q75, Q84, Q96, Q97, Q98 ja Q99. Mõningatel juhtudel kasutatakse voolukestuse kovera koostamisel suvekuude keskmisi vooluhulkasid. Voolukestuse kõver (ka vooluhulkade kestuskõver) koostatakse tavaliselt igapäevaste vooluhulkade suhteliste esinemissageduste järgsummana s.o. kumulatiivse sagedusena või protsentides. Selleks jaotatakse vooluhulga andmeid intervallideks nii, et oleks vähemalt 15- 30 intervalli (vooluhulga vahemikku). Intervallid reastatakse alanevasse järjekorda. Nii võib kogu vaatlusperioodi andmete põhjal koostada vooluhulkade kestuskõvera ehk vooluhulkade esinemiskõvera. Sellelt kõveralt saab määrata näiteks Q75%või Q50%, mis on 75%-se ja 50%-se tagatusega vooluhulgad. Vaatlusandmete põhjal saab koostada empiirilise ületustõenaosuskõvera
annaabi.ee 
