sign ; heterodüünisageduse ja vahesageduseks muundatud sageduse vastavalt f0.het ja f0.vs. ·sageduste kõrvalekalded: 1.Vastuvõetava jaama sageduse muutus oleks suurusega fsign ehk siis jaama sagedus võrduks suurusega fsign =f0.sign -fsign. Seejuures muutus fsign võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 2. Heterodüüni sageduse muutus fhet , mistõttu heterodüünisagedus võrdub fhet=f0.het+fhet. 4.Vahesageduse kõrvalekalle suuruse fvs võrra viib veapinge tekkimisele sagedusdetektori väljundis. Andes ette fvs väärtused, leiame vastavad sageduse kõrvalekalded ja konstrueerime reguleerimiskarakteristiku alljärgnevalt: (joon 5.3.9) 1. Arvutame tüürpinge sõltuvuse vahesageduse kõrvalekalletest U tüür=(fvs). 2. Arvutame või saame eksperimentaalselt heterodüünisageduse kõrvalekalded tüürpingest ´f het=(Utüür). 3.Ülaltoodud p.1 ja p.2 saadud tulemuste järgi konstrueerime heterodüünisageduse muutused sõltuvana vahesageduse muutustest ´f het=[(fvs)]
takistused on signaali madalamalse sagedusele väga väiksesed (kõrgematest rääkimata). Samuti väheneb VV väljundis müratase. Nõrgenemine on kuni 40 dB (100x). Sagedussüntesaatori rakendamine ja VV OSC-i sageduse saamine ASR süsteem ei taga suurt häälestustäpsust, sest teatavasti jube selle süstemi olemusest tingituna jääb püsima teatud lahkuhäälestus. Peale selle kui nt. FM-VV-s VS-võnkeringide või sagedusdetektori võnkeringide häälestus aja jooksul muutub, siis muutub ka ASR-i töö ebatäpseks. 41 Raadiovastuvõtjad OSC-i häälestussagedus on palju täpsem ja väga stabiilne, kui OSC-i sagedused formeerida stabiilsetest tugisagedustest lülituse abil, mida nim. sagedussüntesaatoriks. VV häälestussageduse saab siis täpselt kindlaks määrata
annaabi.ee 
