sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud sagarikevahelistesse juhadesse ehk interlobulaarjuhadesse ning nendest omakorda veel suurematesse piimakäikudesse ductus lactiferi, mida vooderdab ühe- või kaherealine silinderepiteel. Sagarikevahelises sidekoes leidub suuremal või vähemal määral rasvarakkude koondisi. 12. Prostata Prostata on lihaselis-näärmeline organ. Näärmete tubualveolaarsete lõpposade vahel on interstitsiaalses sidekoes rohkesti erinevas suunas kulgevaid silelihasrakkude kimpe. Näärmete lõpposade epiteel on ühekihiline kuubiline või silindriline. Mõnede lõpposade valendikus on ümarad kontsentrilise ehitusega moodustised – prostata kivid e konkremendid. Prostata näärmed
muutuvad vabadeks makrofaagideks Perisinusoidaalses ruumis (Disse ruumis) maksarakkude vahel paiknevad väikesed rasvusalvestavad lipotsüüdid e Ito rakud Raku tsütoplasma sisaldab rasvatilgakesi, rakuorganellidest üksikuid mitokondreid ja hulgaliselt ribosoome Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis Klassikalise maksasagariku nurkades sagarikevahelises sidekoes paiknevad maksatriaadid Maksatriaadi moodustavad interlobulaarveen, interlobulaararter ja sagarikevaheline sapijuhake KÕHUNÄÄRE Kõhunääre e pankreas on selgesti väljendunud sagarikulise ehitusega elund, milles on ühendatud nii eksokriinne kui ka endokriinne nääre, pealt katab elundit õhuke sidekoeline kapsel Kõhunäärme eksokriinne osa on seroosne liitnääre (toodetakse seedeensüüme)
annaabi.ee 
