vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH > 2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad
vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH –> 2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad
vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema bronhioolideks ning moodustab bronhiaalpuu. Bronhid jagunevad puutahuliselt ja moodustavad bronhiaalpuu. Peabronh moodustab sagarbronhi ja see harunedes edasi segmendibronhi. Bronhi harusid nimetatakse bronhioolideks. Bronhioolid laienevad taas allveolaar juhadeks ning moodustavad alveolaarkotid. 1) (vasak) 2 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI PEABRONH > 2) (parem) 3 SAGARABRONHI -> 10 SEGMENDIBRONHI Parem kops koosneb 3-st ja vasak kahest sagarast, iga sagar jaotub segmendi bronhideks, igasse segmendibronhi suundub bronhiharu. Bronhioolid lõppevad