ummikusse jooksnud, mistõttu kujunes suisa mõeldamatu olukord, kus kuulsad asjatundjad pidid avalikult üles astuma ja tunnistama, et nad ei tea, kuidas või miks Kuu on oma praegusse asukohta sattunud. Sellest segadusest sündis uus, mõnest olulisest kitsaskohast hoolimata tegelikult ainus praegu üldiselt tunnustatud teooria. Seda nimetatakse suure matsu teooriaks. Idee pärineb 1960.aastatel Nõukogude Liidus sündinud teooriatest, iseäranis vene teadlase V. S. Safronovi uuringust, millega ta oli püüdnud selgusele jõuda, kas planeedid võivad tekkida sõna otseses mõttes miljonitest eri suurusega asteroididest, mida nimetatakse planetesimaalideks. Erinevalt nõukogulastest väljendasid Arizona osariigi Tucsoni Planeediteaduse instituudi nimekas vanemteadur William K. Hartmann ja tema kolleeg D. R. Davis arvamust, et Kuu tekkis kahe planeedi kokkupõrkel, millest üks oli Maa ja teine vähemalt Marsi-suurune
Nebit Dag (vene k 1959, e keeles 1962) Nurdzani ja Olga armulugu. Ema Mamõss saadab 19-aastase poja Nurdzani tööle Nebit Dag'sse, naftapuurijate linna. Nebit Dag naftapuurijad ootasid kannatamatult, kas Sazaklõsse hakatakse rajama uut naftapuurauku või ei (oodati valitsuse otsust). Esialgu oli nad Nebit Dag's. Nurdzan oli hingega naftatootmise juures. Samal ajal meeldis talle tema tehnikumikaaslane Olga (ühe teise peatagelase, Safronovi tütar), kes oli ka Nebit Dag's tööl. Kui Nurdzan käis kodus, siis ema sõitles temaga, miks ta pole ikka veel abiellunud ning teda vanaemaks teinud. Siis asus üks Nurdzan juhuttav Hidõr, kes oli ihkas ka Olgat, Mamõssi Olga vastu üles ässitama: Olga olevat kergete elukommetaga, seda näitavat Nurdzani töökaaslase Tseker Toidzani kirjutatud (laimu)kiri, (Nurdzani töökaaslane Tseker Toidzan oli ööbinud pärast kolhoosipidu ööbinud Olgaga ühes toas
annaabi.ee 
