tööle ja elama, eriti peale pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See tähendas vene keele ja pruukide levikut. Isurid pidasid ajaloo vintsutustele siiski pisut paremini vastu kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897. aastaks oli isurite arv tõusnud 21 700-ni, 1926. aastal oli isureid 26 137. HUVITAVAT Huvitava elukäiguga isuri mees oli Fjodor Safronov, kes sündis 1886. aastal Ingeris, Soikkola poolsaarel Viistina külas. Saatus viis ta Soome, kuhu ta peale I Maailmasõda alatiseks elama jäi. Ta suri Helsingis 1962. aastal ja seal kutsuti teda juba Teppo Repo. Ta sai tuntuks kui ingeri rahvapillide tegija ja mängija. Tema lugusid on avaldatud mitmel heliplaadil. Üht omapärast isurite rahvuspilli nimetas ta jalutuskepiks kävelykeppi. See oli pikk puust vilepill, mis oli pealt kasetohuga mähitud Kasutatud kirjandus: http://et
pärast seda jätab ta Olga Nurdzanile"). Mamõssi ja Olga vahel tekkis seetõttu usaldamatus ning Olga lahkus vaatamata sellele, et oli Nurdzaniga kihlatud. Olga elas kriisi raskelt üle, jäi täiesti otsa. Lõpuks saadi aru, et laimukirja kirjutas Hidõr ise. Hidõr oli pärast seda sunnitud Nebit Dag'st põgenema. Nüüd oli noorte vahel jälle kõik selge. Optimistid ja pessimistid. Uue puurtorni rajamise osas Sazaklõsse jaguneb kollektiiv kaheks. Optimistid on peainsener Andrei Safronov (venelane), peageoloog Suleimanov (aser), pessimist aga kontoriülem Annatuvak Tsovdurov (turkmeen). Eriti tugev oli Tsovdurovi ja Suleimanovi vastuolu. Optmistid arvasid, et Sazaklõ's asuvad kihid võivad vaatamata proovipuurimiste ebaõnnestumisele naftat sisaldada. Pessimistid aga mõtlesid, et on aeg proovipuurimised lõpetada. Tsovdurovi arvamust jagas ka naftapuurijate teadusemees Tihhomirov, kes oskas hästi põhjendada vaid seda,
annaabi.ee 
