Mida vanemaks puu kasvab, seda oksatumaks muutub ta tüvi ja seda võimsamaks südamik. Vanematest puudest saadakse parema kvaliteediga saematerjali. Üliküpsete okaspuude südamik võib olla lõhenenud. 3.4. Puitlastide liigitus Puitlastid liigitatakse: 13 · saepuit · ümarpuit · tahutud puit · lõhestatud puit · puitplaadid. 3.4.1. Saepuit Saepuiduks nimetatakse toodet, mis on vähemalt kahelt poolt pikuti saetud ja hööveldatud. Saepuidu mõõtmed antakse millimeetrites (paksus × laius × pikkus) ja on kehtivad 20-% niiskuse juures. Kui puidu niiskus erineb 20 %-st, vähendatakse või suurendatakse mõõtmeid 1 % võrra niiskuse muutumise iga 5 % kohta. Saepuit jaotatakse: liistud, hööveldatud paksus ja laius alla 75 mm pinnud, saetud paksus ja laius alla 75 mm lauad paksus maksimaalselt 38 mm, laius vähemalt 75 mm plangud paksus üle 38 mm ja alla 100 mm, laius üle 175 mm
Kergeid puuliike on lihtsam lõhestada kui raskeid, kuid raskemaid puuliike on jälle värskelt raiutult (märjana) kergem lõhestada. 63. Kuidas liigitatakse saepuitu tugevusklassidesse? Millise omaduse alusel? Aluseks on tugevus ja jäikus ning tihedus. Visuaalne liigitamine: valiku kriteeriumideks on okslikkus, oksakohtade asukoht ja iseloom; praod, keerumus, kõverus või muud defektid; mahumass ja suvise puidu osatähtsus. Mehaaniline liigitamine: mõõdetakse saepuidu painutamisel elastsusmoodul. Puidu tugevust hinnatakse elastsusmooduli ja puidu tugevuse suhte alusel. Mehaanilist tugevuse liigitust täiendatakse alati visuaalse hinnanguga. 64. Milline nähtus esineb puidul pikaajalisel ja pideval koormamisel väikeste koormustega? Tala pikemaajalisel suhteliselt tugeva välisjõuga koormamisel hakkab puit “voolama” – st konstantse koormuse juures tala läbipaine suureneb. Kestuskoormuse eemaldamisel ei lähe