Mis on tõrvaspuit? Suure vaigusisaldusega puit, põhiliselt männil 27. Palgi kõverus. Palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotse keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest. Liiga suure kõverusega palgid ei sobi laudaeks ja prusside saagimiseks. 28. Mis on ränipuit? tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosade järsk paksenemine ja kõvenemine. 29. Mis on materjali sinetus? Seentekkeline puidu värvuse muutus, mille värvitoon võib varieeruda kahvatusinisest mustani. 30. Milleks toimub saepalkide sortimine saeveskis? Sorteerimise eesmärgiks on valida kõige sobivamad antud saagimiskava täitmiseks kvaliteedi- ja mõõtudega palgid. Sorteeritakse veskis, kuna kaasaegne tehnoloogia mõõdab palgi diameetri tema varju järgi, ning vastavate andurite abil saadakse informatsioon läbimõõdu, pikkuse, mahu, koonilisuse ja elliptilisuse kohta. Mida rohkematesse jämedusklassidesse palgid sorteerida, seda enam suurendatakse saematerjali väljatulekut. 31. Lõppladudes tehtavad tööd?
suhteliselt nõrgad ja madala arengutasemega ettevõtted. Aastal 1992 oli puidu ja puidutoodete tootmise osakaal töötleva tööstuse toodangus vaid 3,7%, suurim osakaal, 31,6%, oli toiduainetetööstusel. Aastal 2006 aga olid kohad vahetunud, puidu ja puidutoodete tootmine andis töötleva tööstuse toodangust 14,7%, toiduainete tööstus oli 14 protsendiga teiseks taandunud. 1990. aastate algul toimus metsatööstuse privatiseerimine, kuid erastatud saeveskid ei suutnud saepalkide eest võistlusväärset hinda pakkuda ja suurem osa saepalgist osteti ära eksportööride poolt. 1993. aastal oli Eesti saeveskite kogutoodang vaid 157 000 m3. Olukorra muutumiseks kulus siiski vaid mõni aasta, sest ehitati uued kaasaegsed saeveskid, mis suutsid saepalgi eest eksportööridest rohkem maksta. Uute saeveskite ehitajate hulgas olid ka puitu eksportivad firmad, nende aastate suurim puidueksportöör AS Sylvester avas oma esimese saeveski Imaveres juba 1995. a
nagu oksad, lõhed, mõlud, kaldkiulisus, ränipuit, vesipuit, palgisinavus ning aastarõngaste laius. Puidurikked halvendavad saematerjali kvaliteeti ja piiravad selle kasutamisvõimalusi. Töötlemisvigadest mõjutavad kvaliteeti poomkant, etteandemehhanismide jäljed, mehaanilised vigastused, lõikeriista jäljed jms. Saematerjal peab kõigepealt vastama tehnilise kvaliteedi nõuetele (omadused, mis on tekkinud saepalkide lahtisaagimise ja saematerjali töötlemise käigus ja kuivatamisel; mõõtmete täpsus, puidu niiskus), peale seda võib vaadata muid kvaliteedinõudeid. Kaubanduslik saematerjali hindamine ja sorteerimine põhinevad saematerjali välisel vaatlusel. Selleks otstarbeks on koostatud ka Skandinaavia maades kasutusel olev saematerjali sorteerimisjuhend „Põhjamaa puit“. Hindamisjuhendis jaotatakse saematrjal
annaabi.ee 
