paberitehased, petroolium,turism. 3.2 Riigi maakasutus 4% põllumaad ja 1% looduslikud kultuurid 41% looduslikud rohumaad 40% metsad ja märgalad 14% (1993 est.) muu Joonis 4. Riigi maakasutus Suures osas riigis kasutatakse metsi ja rohumaid mida seal kandis on palju.Põllumaid ja looduslike kultuure, aga peaaegu ei kasutatagi.Tähtis osa on ka muul maal.Nagu ka sealsele kliimale on kohane laiuvad seal vihmametsad, mida saemehed kergesti ära kasutavad. 3.3 Arenenud või arengumaa? Madagaskar on arengumaa.Seda kinnitab ka riigi vanuseline struktuur mis näitab, et kuni 14 aastaseid on 43,5 % ja üle 65 aastaseid ainult 6 3%.See näitab, et nende keskmine eluiga on väike.Samuti näitab hõive riigis,et üle veerandi inimestest tegeleb põllumajandusega.Rannikul elavad inimesed on enamasti hariduseta. Kasutatud kirjandus 1. Madagaskar Geographic
Üks mees oli ülal ja teine, vahel ka kaks, all. Nii saeti valmis kõik laevaehituseks vajalikud plangud ja lauad. Kui palju see aega võtis ja kui raske see oli, ei tasu vist rääkida. Kuigi Pärnus Waldofi tehase juures hakati esimesena Eestis juba 1875. aastal laeva planke saekaatriga saagima, ehitati randades veel kaua esiisade moodi. Meestele maksti selle töö eest harilikult üks rubla päevas. Tööpäev laevaehitusel kestis 12-14 tundi ja seda varakevadest talve hakuni. Vanad saemehed rääkisid, et töö kestnud kuiest kuieni ning teisel päeval kuiest jälle uieni. 6 Ehitusplatsi läheduses asus ka sepikoda, kus sepistati laevaehituseks vajalikud raudosad. Laevameister P. Sepp hakkas 1911. aastal purjeka „Anette“ ehitamisel Käsmus esmakordselt raudosi tsinkima. Selleks vajaliku ahju ehitas meister ise. Laev läks küll kallimaks, kuid oli vastupidavam
võimelised levima juurekontaktide abil. Tüvemädanikest on levinumad südame- ehk lülipuidumädanikud. Need saavad alguse: · Jämedate okste murdumise või äralõikamise kohtadest, kus paljastub oksa keskosas olev lülipuit. See on paljude mädanikutekitajate poolt kergesti nakatatav ning samas ühenduses tüve lülipuiduga. Eriti kahjulik on täiskasvanud puul ladva mahalõikamine, mida mõned puid "hooldavad" saemehed endiselt praktiseerivad · Kauaks tüvele jäänud kuivanud okastüügastest, mis on suurepärased sissepääsukanalid tüve keskosasse. Südamemädaniku tagajärjeks on tavaliselt tüveõõnsuste tekkimine ning seda põhjustavad peamiselt saproobselt (saproobse toitumise esindaja on saprobiont surnud orgaanilises aines elav ja sellest toituv organism. Need on nt mahakukkunud puude, kändude ja saematerjali