Kalifaadiks nimetatakse suurriiki, mida araabia moslemid rajasid oma vallutussõdade käigus ja selle lõpuks peetakse 1258. aastat, mil vallutati Damaskus. Islami eetika aluseks on Koraan ja Sunna. Igapäevases elus väljendub eetika nähtuses saria. See jaguneb usulised kohustused ja inimeste omavahelisi suhteid. Kõlbelise elu aluseks on Islami pühakiri Koraan Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk Suuraks. Peatükid on järjestatud pikkuse järgi. Kirja on pandud riimproosas sadz nimetusega. Moslemid peavad Koraani araabia proosa pärliks. Koraanis eneses on islami peamised õpetused kuid mitte eriti süstemaatilises järjekorras. Kõige olulisem on see, et Jumalat on üks. Seal on ka seadusi, kus kõneldakse Muhameedile eelnenud prohvetitest. Jumalasse uskumine ja usutunnistamine on üks tähtsamaid kombeid islami maades. Usutunnistamine on viies alussambast kõige olulisem. Usutunnistus on araabia keeles.
Veel arvati, et luuletaja sisse on läinud dzinn, kes sunnib inimest kummalisel viisil rääkima. Luuletajad olid ühiskonnas väga hinnatud. Luuletajate kõrval tegutsesid meelespidajad nad jätsid meelde kõik, mida luuletajad ütlesid. Nad võisid meelde jätta sadu qasida'sid. Neid ei austatud nii palju kui luuletajaid. 8. sajandil pandi kirja esimene luulekogu islami-eelse aja parimaist luuletustest. Luule kõrval eksisteeris ka varajane proosavorm. Riimproosa ehk sadz. Araabia keeles peetakse riimiks hemistrihhi lõpus olevat konsonanti. Murranguliseks sai islami teke ja Koraan (al-Qur'n). Algul anti Koraani edasi suuliselt, kuid pärast Muhammadi surma hakati koostama ühtset kaanonit ehk kirjalikku Koraani. Esimene Koraan kirjutati 650656. Sellega algas ka muu kirjanduse suurem levik. Hakati Koraani uurima ja selle kohta kommentaare ja arutlusi kirjutama. Tekkis filoloogia, sh retoorika, luuleteooria jms.
annaabi.ee 
