asetseb plats, kuhu 13. sajandi alguses püstitati Tallinna Toomkirik ja lõunapoolsesse külge mäenõlvale Toompea Väike Linnus, linnuse ümer rajati ka Tallinna piiskopi residents, aadlike elumajad, mis aga hilisemate tulekahjude käigus on hävinud. Toompea tänavavõrk koosneb paljudest radiaalselt paiknevatest tänavatest, mis koonduvad kokku keskel asetsevale platsile, millel asub Toomkirik. Seoses ringmüüri ehitamisega rajati 14. sajandil nimetatud tänavakeste välisotstesse sadultornid. Sellist ringmüüriäärset tänavat, nagu see eksisteeris all-linnas, pole Toompeal arvatavasti kunagi olnud. Riisipere mõis 1821 klassitsism: härrastemaja on suur kahekorruseline madala kelpkatusega kivihoone. Esikülje portikuse võimas astmikfrontoon toetub kuuele sambale. Fassaadi liigendust rõhutavad järsult eenduvate kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Rikkalikus stukkdekooris on ajastule iseloomulikud greifid, suured rosetid, korrustevaheline paelspiraaliga vöötkarniis jm
Kahe sadultorni jäänused on Toompea künka loodepoolses osas hilisemate majade küljes säilinud. Suuremate tornide kuju kohta täpsemad andmed puuduvad, kuna neist pole tänapäevani midagi olulist säilinud. Toompea tänavavõrk koosneb paljudest radiaalselt paiknevatest tänavatest, mis koonduvad kokku keskel asetsevale platsile, millel asub Toomkirik. Seoses ringmüüri ehitamisega rajati 14. sajandil nimetatud tänavakeste välisotstesse sadultornid. Sellist ringmüüriäärset tänavat, nagu see eksisteeris all-linnas, pole Toompeal arvatavasti kunagi olnud. Arvatakse, et Toompea tänavavõrk on väga vana, mõningate arvamuste kohaselt pärineb ta 11. sajandist, mil praeguse Toomkiriku asemel paiknes tollane eestlaste linnuse peaväljak. Enne 13. sajandit pääses Toompeale arvatavasti ainult mööda praegust Pikka jalga, mis on muistse linnuse juurdepääsutee mantlipärija. Seoses saksa kaupmeeste
annaabi.ee 
