Majordoomus-frangi riigi valitseja majandusülem.Nende kätte koondus tegelik võim.Karl Martell oli majordoomus.Naturaalmajandus-rahatu majandus,kus kõik vajalik toodetakse ise või saadetakse vahetuskaubana.Ordu-kindlate reeglitega kinnine ühing.Munga- või nunnaordu.Benediktlased,tsistertslased,dominiiklased jt.Ristisõdade käigus loodi ka poolvaimulikud rüütliordud-Templiordu,Saksa Ordu jt.Paavst-Roomakatoliku kiriku pea.Tsunft-käsitööliste ametialane organisatsioon.Näiteks sadulseppade,kullasseppade,habemeajajate tsunft.Benediktlased(e.benediktiinid-mungaordu,mis järgis Püha Benedictuse reegleid,mille Benedictus kirjutas Monte Cassino kloostri tarvis. Valdav osa varakeskaja kloostreid järgis neid.Benedictust on nimetatud ka kloostrite isaks.Põhireeglid-tsölibaat,vaesus,kuulekus.Nõuti pidevat palvetamist ning töö tegemist.Inkvisitsioon-kirikukohus,mille ülesandeks oli ketserite väljaselgitamine ning karistamine.Asutati 13.sajandil võitluseks kataritega
Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Tartul olid kaubandussidemed ka lääne suunas. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel. Kaubandus ja rahandus. Naturaalmajanduse tingimustes oli siseturg kitsas ja sisekaubanduse maht väike. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. sõbrakaubandus. Linna tulnudtalupoeg peatus tavaliselt kindla kaupmehe (sõbra) juures,
sajandil 4 000 elanikku. (18. sajandil juba 7000-8000 inimest). Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Paljud ametid said skraad alles 16.sajandil lõpul või 17.sajandi algul).Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õpipoisteks võtmisel oli nõudeks, et ta peab olema sündinud ausatest vanematest(pidi olema sündinud abielus olevatest vanematest). Skraade nõuded olid erinevad. Harilikult määras skraa kindlaks ka õppeaja kestvuse, mis tavaliselt oli kolm aastat. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel