Sellest teatab "Postimees" 5.(17.) veebruaril järgmist: "Katsetel, mis hiljuti Jurjevi ülikooli füüsikalises kabinetis katodi valgusega ära tehti, kestis hästi selge pildi saamine inimese käest kõige vähemalt pool tundi ning kulus sääl juures nii Palju elektri võimu ära kui palju teda selle aja sees väikene dünamomasin, mida 2 1/2 hobuse jõuline gaasimootor käima ajab, oleks võinud sünnitada". Katse tegijateks olid Tartu ülikooli füüsikaproressor A. Sadovski ja tema assistent M. Kossats. 1896. a. märtsikuus kasutati Tartus röntgenikiirgust esimest korda arstiteaduslikuks otstarbeks. Füüsikud tegid ühe noormehe käest röntgenogrammi, millel oli näha kuul esimese ja teise kämblaluu vahel. Postimees" teatas 9.( 21.) märtsil, et sellest röntgenogrammist valmistatud koopiad on müügil ajalehekontoris ja kohalikes raamatukauplustes. Suuremas ulatuses teostati röntgenoloogilisi uurimisi Tartus l897.a. seoses sõjaväerongi õnnetusega 1. (13
Ma hoolsalt raamatuid täidan areeni all büroos Ref: Kui tahan peatub lõvi tallena siin kui tahan kõik kolm karu minema viin kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib Ma oma andeid ei peida, siin olen võimas ma Ei enne sulepead heida, kui plaanid täis kõik saan Ref: Kui tahan peatub lõvi tallena siin kui tahan kõik kolm karu minema viin kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib 33 Tule ääres istun mina Sergius Lipp / F. Sadovski Tule ääres istun mina, õhus lendvad sädemed. :,: Öösel keegi mind ei sega, kõik on vait ja vagune. :,: Hommikul meid koidupuna vara unest äratab. :,: Rändama mind sunnid sina mööda laia ilmamaad. :,: Nüüd, mu kallim, lähen mina, teadmata mu reisitee. :,: Mälestuseks seo mull' sina rätik sõlme rinnale. :,: Tahaks teada, kes küll homme kuuleb minu lauluhäält? :,: Ja kes päästab selle sõlme lahti minu rinna päält? :,: Tüdruk, armastan päikest ja tuuli
kujunemise protsess kuriteoohvriteks, teiseks, teatud isikute individuaalne võime saada kannatanuteks, või teisisõnu, nende võimetus vältida kuritegelikku rünnet, vastu seista sellele seal, kus see objektiivselt oli võimalik». 9 Kriminaalse viktimoloogia eseme sügavaks mõistmiseks, selle sisu täpseks määramiseks, ja mis peamine, viktimoloogia suhte määramiseks teiste õigusteadustega, on otstarbekas piiritleda selle teaduse eset selle objektiga. V. N. Sadovski kirjutab, et «taoliste küsimuste lahendamisel tuleb vaadelda kõike seda, mis saadakse teada uurimisobjekti poolt, sest see on veel teadmata ja seisab vastu teadmistele. Samad asjad, nähtused, protsessid, nende tahud ja suhted, kuna need on juba fikseeritud teatud küljest ühes või teises teadmiste vormis, kuid mida tuleb edasi uurida, on esemeks». 10 Ülalpool esitatuga seoses meile nähtub, et kriminaalse viktimoloogia objektiks on kuriteoohver.