Tänapäeva administratiivse ja bürokraatliku maailma esindajatele heidab ta näkku oma ,,Küll ma sind masendan, sa külmalt masindav asendaja."(Aspel,1989) 10 Rahvatarkuse mõistlikud mõtted pöörab Rroosi pea peale: ""Tänasida" toimetusi viskab ,,Homse" ära varna", mida täiendab ,,Lebavaim ebavaim on ühtlasi elavaim"(Aspel,1989). Rroosi elu sool ja tõde on tema jaoks mürkjais vastuoludes ja sadistlikes ihades: ,,R.S. mõtete külmuse põhjuseks on tema ajujää, nende kuivuse põhjuseks tema ajuliiv; tapalavust ammutab ta palavust." Sama teemaga on ühenduses Rroosi Selaviste sisikondlikud nägemused: ,,Maotud on maod R.S. maos; peensool lisab neile peent soola, jämesool jämedat soola ja pärasool soola pära", või ta seedimise ja selle vastupidise toimingu väärtustused: ,,Ööde haukumise vastu aitab vaid hauda öökimine." Oluline on ka see, et aforismide kogu lõpus
töökoht (kõrge sissetulek) ja sotsiaalseid hüvesid (haridus ning meditsiin), võib arvata, et riik ongi põhimõtteliselt konku- rentsivõimeline. Kas elu riigis on hea või halb (kas riik on konkurentsivõimeline või mitte), selgub enamasti võrdluses. Juba keskaegne kirikuisa Aquino Thomas väitis, et paradiisi sattunud kaunishinge- dele võimaldatakse vaade põrgusse. Teda ei maksa kahtlustada sadistlikes kalduvustes. Hea 59 inimesetundjana mõistis ta, et paradiisiasukaid tuleb vastandada põrguasukatega, anda neile võrdlusvõimalus. Paljude majandusteadlaste arvates peegeldab riigi konkurentsivõime lihtsalt riigi võimet tagada oma kodanikele (võrreldes teiste maade kodanikega) praegu ja tulevikus kõrge elatustase. Maailma majandusfoorumil 1998 defineeriti terminit “riigi konkurentsivõime” lihtsalt riigi
annaabi.ee 
