Mukri raba on kujunema hakanud preboriaalse kliimastaadiumi lõpul (umbes 10 000 9000 aastat tagasi) järve soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane staadium. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood ei ole rabad. Raba on liigivaene, kuid väga stabiilne kooslus põhjuseks suur isereguleeruvus ja suhteline autonoomsus ümbritsevate alade aine- ja energiaringe suhtes. See tuleneb suurel määral turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu võtta ja endas hoida. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on aga seisev ning sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just vähese mineraalainesisalduse tõttu ei kustuta rabavesi hästi janu, ehkki on puhas ja seda võib juua. Viru Raba Viru raba matkarada on 3,4 kilomeetri pikkune, kulgeb enamasti mööda laudteed ja on
piirkonna kliima kujundamise faktoreid 16 17 4. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju 4.1 Mõju põhja- ja pinnaveele Harku järve ümbruses paiknevad ojad täidavad mitmeid funktsioone, olles sade- ja kuivendusvee vastuvõtjaks ja ärajuhtijaks. Need funktsioonid jätkuvad ka tulevikus. Ideaalsel juhul on vaja eraldada kuivendusvee sadeveest, kuid praktiliselt ei ole seda võimalik teha, seda eriti vanades elu- ja ärirajoonides. Kui ehitusel ja edaspidises tegevuses toimub kõik vastavalt seadustele ja järve heitvett ei juhita, siis ei ole järvele otsene keskkonnakahju tuvastatav. Harku järv, sinna suubuvad ojad ja Tiskre oja 4.2 Müra ja Vibratsioon Praegune müratase iseloomustab Tallinna Keskkonnaameti poolt tellitud Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart
annaabi.ee 
