(Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %). Välised sadestused ummistavad katla gaasitrakti, suurendavad gaasitrakti aerodünaamilist takistust ning suitsutõmbur elektri kulu. Kõige enam saastavad küttepindu tahked kütused, vähem vedelkütused õige põletusreziimi korral küttegaaside põletamisel korral aga väga vähe. Välised sadestused võivad olla: pudedad, kõvad, küttepinnaga tugevalt seotud sadestused jne, mis sõltuvad põletatavast kütusest, põletamise moodusest,
(Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %). Välised sadestused ummistavad katla gaasitrakti, suurendavad gaasitrakti aerodünaamilist takistust ning suitsutõmbur elektri kulu. Kõige enam saastavad küttepindu tahked kütused, vähem vedelkütused õige põletusreziimi korral küttegaaside põletamise korral aga väga vähe. Välised sadestused võivad olla: pudedad, kõvad, küttepinnaga tugevalt seotud sadestused jne, mis sõltuvad põletatavast kütusest, põletamise moodusest,
viitaks varasematele mehaanilistele vigastustele. Kolvil on kolm rõngast, kaks kompressioonirõngast ja üks õlirõngas. Kolvi õlirõngaste soontel oli näha nõgitumist (Foto 3). Nõgi on mootoriõli ja mootorikütuse lagunemise ja polümeerumise saadus. Sellist nõe teket soodustab näiteks mootori alakoormus, mis on linnasõidus on paratamatu. Kolvi rõnga soontes paiknevad sadestused takistavad rõngaste liikumist ja silindriseina vastu liibumist, mille tõttu võib suureneda õlikulu ning väheneda kompressiooni silindrites. [7] Foto 3. Baasmootori kolb 9 1.2. Gaasijaotusmehhanism K24A3 mootori puhul käitatakse gaasijaotussüsteemi kettülekandega, et tagada täpsem juhtajastus. Väntvõlli ja nukkvõlli ülekande arv on 2:1
oksüdatsioonisaadused, vesi, happelised põlemisjäägid. Külmslamm ajapikku kõvastub ja jääb seintele. See sade võib ummistada näiteks õlivõtturi sõela ja mootoril õlitus kaob. Slammi teket soodustavad järgmised tegurid: pikad õlivahetusvälbad, mootori rasked töötingimused (mootor töötab madalatel pöörlemissagedustel), väike õlivanni mahtuvus, mootoriõli madal kvaliteet, kütuse madal kvaliteet Kõik nimetatud sadestused häirivad masinate, eriti mootorite tööd, takistavad detailide jahtumist, põhjustavad ummistusi ja suurendavad kulumist. Õlidel, mida kasutatakse sõlmedes, kus temperatuur ei ületa 50...100°C, stabiilsuse näitajaid ei normita. Mootoriõlide stabiilsust hinnatakse veel termilise stabiilsuse näitaja ja pesevate omaduste kaudu. Termilise stabiilsuse näitajaks on aeg minuteis, mille vältel õliproov 250°C juures muutub
oksüdatsioonisaadused, vesi, happelised põlemisjäägid. Külmslamm ajapikku kõvastub ja jääb seintele. See sade võib ummistada näiteks õlivõtturi sõela ja mootoril õlitus kaob. Slammi teket soodustavad järgmised tegurid: pikad õlivahetusvälbad, mootori rasked töötingimused (mootor töötab madalatel pöörlemissagedustel), väike õlivanni mahtuvus, mootoriõli madal kvaliteet, kütuse madal kvaliteet Kõik nimetatud sadestused häirivad masinate, eriti mootorite tööd, takistavad detailide jahtumist, põhjustavad ummistusi ja suurendavad kulumist. Õlidel, mida kasutatakse sõlmedes, kus temperatuur ei ületa 50...100°C, stabiilsuse näitajaid ei normita. Mootoriõlide stabiilsust hinnatakse veel termilise stabiilsuse näitaja ja pesevate omaduste kaudu. Termilise stabiilsuse näitajaks on aeg minuteis, mille vältel õliproov 250°C juures muutub