kasutatakse seda energeetilistel eesmärkidel vähe. Paljud põlevkivivarudest rikkad riigid eelistavad põlevkivile teistest riikidest sisseveetud maagaasi või kivisütt. Eestis on põlevkivist kujunenud põhiline energeetiline kütus. Seda nii ajaloolistel põhjustel kui ka muude kütuste varude puudumisel Eestis. (Kroon, K) Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Ka toornafta on tekkinud miljonite aastatega mereloomade ja -taimede sadestumisega. Toornafta töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus. Seda kasutatakse peamiselt transpordis, kasutatakse sisepõlemismootoris. Energeetilisse kütusena kasutatakse bensiini väga vähe. Diiselkütus on ka kerge naftasaadus. Kasutatakse ka energeetilise kütusena vähe. Sageli kasutatakse väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muid võimalusi pole. On reeglina odavam kui bensiin. (Kroon, K)
Kuigi põlevkivi varud maailmas on suured, kasutatakse seda energeetilistel eesmärkidel vähe. Paljud põlevkivivarudest rikkad riigid eelistavad põlevkivile teistest riikidest sisseveetud maagaasi või kivisütt. Eestis on põlevkivist kujunenud põhiline energeetiline kütus. Seda nii ajaloolistel põhjustel kui ka muude kütuste varude puudumisel Eestis. (Kroon, K) Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks. Ka toornafta on tekkinud miljonite aastatega mereloomade ja -taimede sadestumisega. Toornafta töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Bensiin on kerge naftasaadus. Seda kasutatakse peamiselt transpordis, kasutatakse sisepõlemismootoris. Energeetilisse kütusena 5 kasutatakse bensiini väga vähe. Diiselkütus on ka kerge naftasaadus. Kasutatakse ka energeetilise kütusena vähe. Sageli kasutatakse väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muid võimalusi pole
mõõtmisel on saadud erinevad tulemused võrreldes kaugemal olevate puudega. Saaste mõju avaldub kõige paremini piirkonnas, kus selle osatähtsus õhu koostisena on kõrge (Stravinskiene, Erlickyte-Marčiukaitiene 2009: 144). Uuringud on näidanud, et piirkondades, kus osakeste sisladus õhus on kõrge, võivad elemendid olla täiendavaks toiteallikaks ökosüsteemidele. Seega, rabades valitsev toitainete defitsiit võib osaliselt olla kaetud tolmu sadestumisega, mis on üsna rikas erinevate toitaine elementide poolest (näiteks K, Ca, Mn, Mg) (Pärn, Mandre 2010: 93). Samas tuleb arvestada ka sellega, et liiga vanade puude juurdekasvu ei pruugi toitained enam mõjutada, kuna vanade puude juurdekasv lihtsalt aeglustub. Männid, mis on vanemad kui 200 aastat on mõistlik proovidest välja jätta, sest nad võivad olla liiga vanad, et anda olulist vastust parematest 34 kasvutingimustest
annaabi.ee 
