Vesi suunatakse Tallinna lahte Russalka mälestusmärgi läheduses. Tallinna sademevee kvaliteedi võrdlus normidega Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. aasta määrusega nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" on looduskeskkonda juhitava reostunud sademevee jaoks kehtestatud normid kahele üldnäitajale: hõljuvaineid tohib olla maksimaalselt 40 mg/l ja naftaprodukte 5 mg/l. Lisaks neile on limiteeritud ka paljude ohtlike ainete kontsentratsioonid, millistest Tallinna sademevees on aegade jooksul määratud tsinki (lubatud kuni 2,0 mg/l), vaske (kuni 2,0 mg/l), pliid (kuni 0,5 mg/l), kaadmiumi (kuni 0,2 mg/l) ja elavhõbedat (kuni 0,05 mg/l). Tabelis on esitatud viimase kuue aasta keskmised saasteainete sisaldused Tallinna sademevees. Tabeli esimeses reas on nimetuse "Proove" all toodud antud perioodil võetud veeproovide arv. Tõsi küll, proovides ei ole mõnikord analüüsitud 16 kõiki tabelis esitatud näitajaid
mille värvus varieerub värvitust (läbipaistvast) heleoranzini. OPE'd on küllakti stabiilsed ning nende veeslahustuvus on varieeruv ning nagu ka OP'd lahustuvad OPE'd orgaanilistes lahustites. OP'd ja OPE'd satuvad keskkonda erinevate toodete valmistamise, kasutamise ning ära viskamise käigus. Looduslikult neid aineid arvatavasti ei teki. OP'si ja OPE'si leidub laialdaselt töödeldud olmeheitvees, tööstuslikult töödeldud olmeheitvees, prügila nõrgvees ja tänavate sademevees. 2010. aasta seire käigus avastati Eestist kolm puhastusjaama, mille heitvesi ületas oktüülfenooli sisalduse kolm korda lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtusest. Erinevaid oktüülfenoole leiti ka näiteks Kroodi ojast, kus 4-tert-oktüülfenooli sisaldus oli 0,101 µg/L ja Keila puhasti mudast. Nii oktüülfenoolid kui ka oktüülfenooli etoksülaadid on välja toodud kui Läänemerele eriti probleemsed ainerühmad. Mõju inimesele
liigist, reoveekogumisala reostuskoormusest ja suubla seisundist. Määrus nr 99 (4) Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu veekogusse juhtida sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa lisas 1 sätestatud reostusnäitajate piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille reostuskoormus on 20009999 ie, välja arvatud heljuvaine sisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Naftasaaduste sisaldus sademevees ei tohi ületada 5 mg/l. Ühisvoolsest kanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu suublasse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud peavad olema projekteeritud nii, et need hakkavad tööle vaid siis, kui suublasse juhitavas heitvees sisaldub üks osa reovett ja vähemalt neli osa sademevett. Määrus nr 99 (5) Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine