kõikumine, mis tüütaks ära. miinusteks on võib olla liiga muutlik kliima. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas liikudes? Rannikul on mereline kliima e. temperatuuri amplituud on väiksem, sademeid on rohkem ja puhuvad tugevamad tuuled. Sisemaal on mandriline kliima e. temperatuur kõigub aasta jookul rohkem, sademeid on vähem ja tuuled on nõrgemad. Milline kuu on eestis kõige sademeterikkam? August. Millised on sademerikkad ja millised sademetevaesed piirkonnad eestis? Sademetevaesed on Lääne-Eesti saared ja kõrgustike varjus olevad Võrtsjärve nõgu ja Peipsi madalik. Sademeterohked on kõrgustikud. See on nii, sest kõrgustikud püüavad pilvi ning sademed sajavad maha ühelpool mäge, teine nõlv jääb kuivaks. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Nafta, põlevkivi, maagaasi, kivi-ja pruunsüsi põletamisel tekib CO2 ja teised kasvuhoonegaasid, mis lasevad
kuni talve keskmeni, seega sajab rannikutel ja saartel enamasti sügisel kui suvel. Samuti sademete hulk sõltub reljeefist. Kõrgustikul, kus õhk tõuseb nõlva ülesse, sajab rohkem, siis, kui õhk laskub nõlva alla, sajab vähem. Väga selgelt väljendub see mäestikueffekt Haanja kõrgustikul. Haanja kõrgustiku kesk-, edela-, lõuna- ja lääneosad on kõige sademerikkam piirkond Eestis, samas kui põhja-, kirde- ja idaosad on sademetevaesed (11). 4.4. Tuul Aasta keskmine tuulekiirus Eesti siseosades on 4 m/s, rannikutel aga see arv on 6 m/s. See erinevus on tingitatud sellega, et sisemaal tormituuled puhuvad ainult mitu korda aastas, rannikutel aga nad esinevad 30-45 päeva aastas. Valitsevad Eestis edela- ja läänetuuled (10). Kõige tuulisem periood on ajavahemik oktoobrist veebruarini, kõige vaiksemad aga kuud maist augustini.
pilvitus. Kõige päikesepaistelisem juuni ja kõige vähem nov, dets. Mere mõju ilmneb ka aastases amplituudis, mis on lääne-saartel tunduvalt väiksem kui sisemaal. Kõige külmemaks kuuks on meil tavaliselt veebruar, mis on iseloomulik merelisele kliimale (mandrilise kliima korral on selleks jaanuar). Kõige soojemaks kuuks osutub juuli. Tuul on max saartel. Kõige vähem sademeid esineb meil talvel ja kevadel. Sageli on mai- ja juunikuu väga sademetevaesed, eriti saartel. Kõige rohkem esineb sademeid suve II poolel, maksimumiga enamasti augustis. Pilet nr 8. Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused (Eestis). Kliima antud koha kliimaks nimetatakse sellele kohale iseloomulikku ilmastikureziimi paljude aastate jooksul, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust, atmosfääri tsirkulatsioonist jne Kliimat kujundavad tegurid on:
aegamööda üle õhule. Seepärast on näiteks oktoobris lääneranniku saartel keskmine õhetemperatuur 7-8 C° vahel, sisemaal on see samaks ajaks langenud alla 5 C°. Mere mõju ilmneb ka aastases amplituudis, mis on lääne-saartel tunduvalt väiksem kui sisemaal. 15 54) Sademed Eestis. Kõige vähem sademeid esineb meil talvel ja kevadel. Sageli on mai- ja juunikuu väga sademetevaesed, eriti saartel. Kõige rohkem esineb sademeid suve II poolel, maksimumiga enamasti augustis. Ainult saartel on suvine sademete hulk väiksem ja maksimum esineb hiljem kas suve lõpul või sügisel. Keskmine aasta sademete hulk on Eestis küllaltki suur, kõikudes 500-750 mm vahel. Niisked merelised õhumassid, liikudes Atlandi ookeanilt itta, toovad merelähedastele aladele rikkalikult sademeid. Suvised sademed moodustavad meil suurema osa aasta sademete hulgast, olles
annaabi.ee 
