sümboolne väärtus ning loos on ka hoiatav eeskuju õhkulaskmise Eesti aktivistide jaoks. Kui sovjetimeelne Egiptuse riigipea Gamal Nasser suri 1970. aastal, sai tema järglaseks Anwar al-Sadat, kes aga orienteerus ümber Lääne ja USA-meelseks, ning saatis riigist välja NSVL militaarsed nõustajad. KGB ajas selline suunamuutus raevu, aastakümneid kestnud massiivne investeering Egiptusesse oli raisus. Et mitte halvendada suhteid araabia maadega ja et sundida Sadati enesekaitsele, algatas julgeoleku "aktiivsete meetmete" osakond laimukampaania Sadati vastu. Kuna Egiptuse riigipea oli veel 1953. aastal avalikult tunnistanud, et ta on suur Adolf Hitleri austaja, ei olnud raske kuulutada teda endiseks natsiagendiks, kes oli edasi müüdud CIA-le. (kd 2, 161-62). Poliitikute diskrediteerimise eesmärgil neid neo-natsideks ja "kättemaksu- otsijateks" nimetamise meetodit kasutas KGB ka Lääne-Saksamaal. Ida-Berliinis oli nende
sõltuvad. Araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid seejärel nafta hinda 4 korda ja tulemuseks oli lääne maailmas energiakriis. See tõestas seda , et rikkad riigid ei saa sekkuda araabia maade omavahelistesse tülidesse , kuna satuvad nii ise konflikti keskele ja naftaga on läänemaailma kerge mõjutada. Vastuolud tekkisid ka Egiptuse uue presidendi Anvar Sadati vastu , kuna ta soovis alustada demokraatlike reforme ja ka Iraani valitseja Pahlavi vastu kes alustas ulatuslikku läänesumist. Nagu näha siis osad riigid võtsid julguse ja üritasid muuta riike läänelikumaks ja vabamaks , kuid sealses ühiskonnas pälvis see ainult rahulolematust , mis tähendas , et inimesed on väga vastu läänelikule elustiilile. Araabia maades valitsev islami usk tähendas sallimatust läänemaailma, eeskätt Ameerika Ühendriikide vastu
jõu Araabias. Assad lootis, et koos Egiptuse abiga suudaks tema uus armee otsustavalt võita Iisraeli ja sellega kindlustada Süüria rolli regioonis. Ta leidis, et rahuläbirääkimised saaks alata alles pärast Golani kõrgendiku tagasi vallutamist, mis (tema arvates) omakorda mõjutaks Iisraeli Jordani jõe läänekaldast ja Gaza sektorist loobuma. A. Sadatil oli ka sisepoliitilisi põhjuseid sõjaks. Egiptus oli sellel ajal majanduslikult varemeis. A. Sadati biograafias Raphael Israeli räägib, et A. Sadat tundis, et pärast kuuepäevast sõda on Egiptus häbistatud ning et viia läbi erinevaid reforme tuleb sellest häbist lahti saada. Ta tundis, et need reformid oleks rahva seas väga ebapopulaarsed ja sõjaline võit annaks talle selle populaarsuse mida ta vajas, et neid läbi viia. Suur osa Egiptuse elanikkonnast, enamasti tudengid kes tegid ka mitmeid
inflatsioon jäi 12% aastas, seejärel eelarve kärpimine, mis toi kaasa aga sotsiaalprogrammide kärpimise Võlakirjade hindade langus, intressimäärade tõus- äriringkondade kaugenemine Carterist,Energiakriisi jätkus C.kavandas ulatusliku välismaisest naftast sõltumatuse programmi, mille Kongress nurjas,Püüdis vähendada valitsuse kontrolli majanduselus(naftetööstuses, lennunduses, raudteel, autovedude).VÄLISPOLIITIKA: Davidis(puhkeresidents)Anwar Sadati(Eg) ja Begini(Isr) läbirääkimised, mille järel 1979 rahukokkulepe,Panamale kanali 2000.a. tagastamise otsus Hiina RV ametlik tunnustamine,Suhete halvenemine NSVL-ga: Valmis SRP II (SALT II), kuid 1979.a NSVL Afganistani tungimise tõttu ei ratifitseeritud,Kaitsekulutuste tõstmise algus,*1979.a kukutati USA sõbralik reziim Iraanis, kukutatud sahh USA-sse. Tulemuseks islamifundamentalistide poolt 53 USA saatkonna töötaja pantvangis hoidmine üle aasta.