(1937), Vasalemma Murd 1923.a. hakati kasutama tolle, mis aitasid tööstusettevõtetel kindlustada siseturgu Tegevust alustasid: · Kilgase sukavabrik · a/s Rauaniit · elektrilambipatareide tehas Urania · osaühing Põhjala Saksa kapitali abiga rekonstrueeriti Tallinna tselluloosivabrik, ehitati aktsiaühing Eesti Kiviõli õlitehas Metallitööstuse suurimaks ettevõtteks kujunes F.Krulli tehas 900 töölisega , järgnesid: Raudteetehased, sadamatehased Ilmarine ja Volta 3. Rahandus ja pangandus 24. veebr. 1918.a. asutati Rahandusministeerium, mille põhiülesandeks sai : · riigiasutuste eelarve-ettepanekute läbivaatamine · riigi eelarve eelnõu koostamine Aastatel 1918 1920 aastaeelarved puudusid. Krediite määrati perioodiliste krediidinõudmiste järgi. 1925.a. võeti vastu kindlam eelarve-ettepanekute kord: · eelarvete koostamiseks · eelarvete kinnitamiseks · eelarvete täitmiseks
rahvast, sõja ajal 90% tööliskonnast. Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute omanikud olid eestlased. 1914 tehti modernne kunstsiidi vabrik. Tekstiilitööstuste nö pealinn oli Narva. Masinatööstus koondus Tallinna. Sadamatehased olid üsna vana ajalooga. 1870a oli ka raudteetehased. Vigandi masinaehitustehas, suur vagunitehas, elektrimasinatehas Volta. Ja sõjalaevatehased ka. Kohaliku eesti toodangu põhised: Puidu ja paberitööstus. Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist
annaabi.ee 
