ei tekita kasvuhoonegaase (-) Elektrijaamade ehitamine kallis ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine ohtlik; soojusest läheb kaotsi Eesti energiamajandus Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) 90% elektrist saadakse põlevkivist Palju moraalselt vananenud seadmeid elektrijaamades ja võrkudes Sõltuvus maagaasi ja vedelkütuse impordist Vedelkütuste transiitveod Eesti sadamaisse Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine tekitab mitmesuguseid keskkonnaprobleeme Kaevandamisel muudetakse oluliselt maastikku, hävib hulk looduslikke kooslusi, tekivad aherainemäed, kasutamisel eraldub mitmeid kasvuhoonegaase, erinevad jääkproduktid (poolkoksi- ja tuhamäed), veereostus
Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab silmapiir helendama. Jääkõrbe kohale tõuseb päike. Nüüd ringleb ta jäävälja kohal, selle serva puutumata. Tiirleb nagu lind, kes pika talve jooksul on lendamise unustanud. Suviti eemalduvad jääväljad mandrist. Ainult üksikud jääkeeled jooksevad üle rannalähedase laevatee, ähvardades seda sulgeda. Arktika suvi on lühike ja tuuletu. Mööda jäist vett kiirustavad laevad - sügiseks on vaja toimetada lastid kohale ja varjuda sadamaisse. Ookeanis, selle saartel ja rannikul on arktiline kliima. Seda iseloomustab aastaringne madal temperatuur, mis siiski väga madalale ei lange. Ookeani pinnatemperatuur on üsna püsiv, sest tohutud veekihid, isegi kui nad on jääga kaetud, eraldavad soojust ega luba temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur aasta ringi pisut alla merevee jäätumistemperatuuri. Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud