Tolleaegsed eluhooned olid tugeva ehitusega, kivist ja tellistest: sageli vundament kividest, seinad tellistest. Seinad üle krohvitud ja värvitud, sillutatud siseõu. Kreeta elanikkond ei olnud minose kultuuri tekkides ühtlane. U 2500 eKr õitseng. Laiad kontaktid: Egiptus, Küpros, Süüria, Mandri-Kreeka, Egeuse saared, Trooja piirkond Väike-Aasias. Vahemere idaosas kultuuri ja majanduse ühendus, milles Kreeta etendas teistega võrdset osa, ei olnud veel juhtiv. Vajadus rajada sadamaehitisi, vaja ehitada süvakaevusid, veejuhtmeid. Sellised tööd eeldasid inimestevahelisi seadustega reguleeritud suhteid, samuti suuremat kollektiivi nende tööde taga. Keraamika mitmekesine. Kannulaadsed nõud, kausid, peekrid, potid; nokktassid, putkega kannud. Vara-Minos I palju lokaalseid erijooni. Ida-Kreetal maalitud keraamika: peamiselt punasega v harvem pruuniga on maalitud kollasele või nahavärvi foonile. Selline kaunistusviis jäljendas õlgedest, puidust v nahast anumaid
meremeeste loodud laulud (merelaulud), marinistide teosed, meresaadustest valmistatud suveniirid, meremeeste prestiiži- või tarbeesemete (nt. meremehekast) kunstiline töötlus, kõnepruuk, riietus (meremehe riietus), joogi- ja söögitavad. Merekultuuri valdkonda kuuluvad ka meretavad (nt. merematus) ja mererituaalid ning veesõidukite arhitektuur, rannaasutuste eripära, supelrandade kujundus ja sadamalinnade mererajatised ning elulaad. Eestis on vanema merekultuuri näiteid – sadamaehitisi, meremeeste maju, kirikute sisustust, laevaehituskohti jms.- säilinud Tallinnas, Pärnus , Narvas, Kuressares ja Haapsalus ning Ikla Kabli, Häädemeeste, Kihelkonna, Emmaste, Käsmu, Eisma jt. rannakülades. 1980 a-te algul tõhustus merekultuuri uurimine kogu maailmas. Eestis tegeleb sellega meremuuseum. Sügisel 1994 asutati Kuressaares esimene merekultuuriselts- Saaremaa Merekultuuri Selts (juhatuse esimees mereajaloolane B.Pao s.1931 1.2 MERESÕIDU AJALUGU.FOINIIKLASED JA NENDE PEAMISED
annaabi.ee 
