Batu-khaan lubas vallutada ja valitseda samavägevalt kui ta vanaisa Tingis-khaan ja vallutada maid kuni Viimse mereni. Veel lubas ta üles otsida ja keeta elusalt kateldes ära need, kes tapsid ta isa. SÕJAMEHED Sellest päevast peale, kui Tingis-khaan kuulutati suurkagaaniks, muutusid kõik tatarlased, kes varem olid üksteisega vaenujalal, tema ühtseks sõnakuulelikuks malevaks. Ta ise jaotas tatarlased tuhatkondadeks, sadakondadeks ning kümmekondadeks ja määras ise tuhat-, sada-, ja kümmekonnaülemad. Kukutas sugukonnakhaanid, kui ta neid ei usaldanud. Samuti kuulutas ta käskjalgade kaudu välja uue seaduse, mille järgi ükski nomaad ei tohi teise nomaadiga vaenujalal seista, teist nomaadi röövida või petta. Iga niisuguse ülesastumise eest järgneb talle üks karistus surm. Tingis-khaani seadus lubab röövida ja petta, tappa teisi inimesi, kes pole tatari hõimust. Seda peetakse isegi eriliseks vooruseks.
tähendas see seda, et see kuipalju peab keegi sõdureid välja panema sõltus varanduslikust seisust. Rooma armee koosnes leegionidest. Rooma armees oli 4 leegioni, kummagile konsulile allus 2 leegioni. 4saj lõpul ja 3saj algul toimus sõjaväeümberkorraldus ja loodi allüksuste süsteem. Leegionid jagati allüksusteks maniipuliteks. Igas leegionis oli 10 maniipulit.iga maniimul jagunes omakorda kaheks allüksuseks tsentuuriateks ehk sadakondadeks. Jaguneti ka relvaliikide jäegi: kergejalavägi, raskejalavägi, ratsavägi. Varase vabariigi ajal oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. Hiljem see arv tõuseb. Augustuse ajal oli 6100 jalaväelast 720 ratsanikku plus kergejalavägi ja abiväed. Leedionides võisid teenida vaid kodanikud, liitlased olid eraldi üksused aga pidid tegutsema kooskõlas leegionidega. Armee juhataja kandis nime kas konsul või preetor, sõjaväeabiülem kandis nime legaat määrati senati poolt
annaabi.ee 
