nad said mõningaid poliitilisi õigusi. Servius Tullius jagas nõndasamuti nagu Solon Ateenas kogu Rooma rahvastiku (niihästi patriitsid kui plebeid) viide varanduslikku liiki. Neid liike nimetati klassideks. Kodanikke, kes ei kuulunud ühtegi neist viiest klassist, nimetati proletaarlasteks ("varanduseta"). Iga klass pidi andma kindlaksmääratud hulga sõdureid, kusjuures rikkamad andsid sõdureid rohkem. Selletõttu omasid rikkad sadakondade (tsentuuriate) viisi peetavail sõdurite koosolekuil alati rohkem hääli ja koosolekuil oli neil alati ülekaal, sest nad olid üksteisega kokku leppinud. 23 Kuna inimese varanduslik seis võis muutuda, võeti 4-5 aasta järel ette uus klassidesse jaotamine ja varanduse hindamine.24 Servius Tulliusele järgnes Tarquinus Superbus, kelle näol oli tegemist türanniga, kes ei austanud roomlaste kombetalitusi ega senati autoriteeti. Ühiskonnas tõusis üldine vastuhakk ja
Seadusprojektid arutati läbi, et panna koosolekule kinnitamiseks. Keskmine vabariik on senati aristokraatia tipphetk, kus tegelikult senat juhtis riiki. Kõnejärjekord oli vastavalt vanusele. Esimees oli princeps, ja sealt läks sõna edasi. Rahvakoosolek Neid oli kolme tüüp. Nende üldine nimetus oli comitia. Oli · Comitia curiata- traditsiooniline, vaid patrtiitside koosolek. · Comitia centuria- see oli organiseeritud sadakondade kaupa. Oli algselt olnud sõjaüksus, mis muutus hääletusüksuseks. Neid oli kokku 193 ja nad jagunesid 6 varanduslikku klassi. Kõige kõrgemad olid ratsanikud, siis järgnesid viis klassi raskelt relvastatud jalaväelasi. Kodanikud olid jagatud neisse vastavalt oma varandusele, aga ebaühtlaselt. Rikaste meeste centuriaid oli pool, aga neid oli arvuliselt vähe. Kõige vaesemad moodustasid ühe suure centuria. Ühel centurial oli üks hääl. See käis klasside
annaabi.ee 
